Lahkominek lehe "Ukrainlasõq" kujjõ vaihõl
Vahtsõnõ leht: '''Ukrainlasõq''' (umakeeline nimi ''ukraintsõ'') om hummoguslaavi rahvas, Ukraina põhirahvas. Ukrainlasõq kujosiq umaette rahvas 14.-16. aastagasaal vanavinne rahva lõun... |
(olõ-õi vaiht)
|
Kujo 28. joulukuu 2010, kell 12:10
Ukrainlasõq (umakeeline nimi ukraintsõ) om hummoguslaavi rahvas, Ukraina põhirahvas. Ukrainlasõq kujosiq umaette rahvas 14.-16. aastagasaal vanavinne rahva lõunõpoolitsõst harost, kink iinkäüjis ollivaq drevljaaniq, poljaaniq, severjaaniq jms. hummoguslaavi hõimoq. 15.-19. aastagasaal kutsuti ukrainlaisi ka väikeisis vindläisis. Ukrainlaisi etnograafilidsõq rühmäq ommaq hutsuuliq ja boikiq (vai verhoviinlasõq), kiä elässeq Karpaadõn, lemkiq, kiä ommaq elänüq Beskiiden a täämpädses pääväs om inämbüs näist Ukrainahe ümbre asonu, ja polissjalasõq (polesjelasõq), kiä elässeq Põh'aõdagu-Ukrainah Polissjan.
Uso poolõst ommaq ukrainlasõq suurõmbalt jaolt õigõuskliguq. Õdagupoolitsidõ ukrainlaisi hulgan om uniaatõ.
1992. a. oll' ukrainlaisi umbõs 46 mill'onat, noist
- 37,42 mln. Ukrainan (72,7 % rahvastigust),
- 4,36 mln. Vinnemaal,
- 896 000 Kasastanin,
- 600 000 Moldovan,
- 550 000 Kanadan,
- 530 000 USA-n,
- 350 000 Poolan,
- 291 000 Valgõvinnen.
Eestin eläs umbõs 48 000 ukrainlast.
Pall'oq kunagidsõ NSVL-i alal elänüq ukrainlasõq ommaq üle lännüq vinne keelele, muuhulgan Ukrainan 27 %, Eestin 56 % ja Kasastanin 63 %.
Antropoloogilidsõlt kuulussõq ukrainlasõq keskõuruupa rassi. Kõgõ harilikumb om näide hulgan keskukraina tüüp, valdai tüüpi om Põh'a-Ukrainan. Vindläisiga võrrõldõn ommaq ukrainlasil tummõmbaq silmäq, tummõmbaq hiussõq, lühemb pää ja lajemb nägo.
Eestin elävä ukrainlasõq ommaq loonuvaq uma organisats'ooni, mink nimi om Ukraina Kaasmaalaskund Eestin.