Lahkominek lehe "Kveeni kiil" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
Rida 21: Rida 21:
[[1860]]-ndist aastist om pruumnuq Norra valitsus kveene ärq assimiliiriq. Keeleti ärq kveeni keele tarvitaminõ koolõn ja valitsusasotuisin, kveenikeelitside kotusõnimmi asõmalõ panti norrakeelidseq. [[1970]]-ndist om kveenel ja [[saamlasõq|saamlaisil]] ammõtligult lubat pruukiq umma kiilt. Kveeni kultuuri ja keele vasta om huvi nõsõman. Kõrraldõdas kveeni keele kursusisi, kiilt opatas ülikoolin ja kveeni keele ja kultuuri alalõhoitmisõs ni edendämises om luud Kveeni instituut.
[[1860]]-ndist aastist om pruumnuq Norra valitsus kveene ärq assimiliiriq. Keeleti ärq kveeni keele tarvitaminõ koolõn ja valitsusasotuisin, kveenikeelitside kotusõnimmi asõmalõ panti norrakeelidseq. [[1970]]-ndist om kveenel ja [[saamlasõq|saamlaisil]] ammõtligult lubat pruukiq umma kiilt. Kveeni kultuuri ja keele vasta om huvi nõsõman. Kõrraldõdas kveeni keele kursusisi, kiilt opatas ülikoolin ja kveeni keele ja kultuuri alalõhoitmisõs ni edendämises om luud Kveeni instituut.


== Keelenäüdüs ja võrrõlus soomõ keelega ==
== Keelenäüdüssit ==
{|
''Kvääninkieli oon se kieli mitä kväänit oon puhuhneet ja vielä tääpänäki puhhuuvat, ja mikä oon säilyny ruottalaistumisen ja norjalaistumisen läpi minuriteettikielenä. Minun mielestä Meänkieli|Torniolakson «meiän kieliki» oon vanhaa kvääninkieli tahi vanhaala meiđän kielelä kaihnuunkieli'' (Terje Aronsen: Miksi kvääninkieli kirjakielenä. Ruijan Kaiku 1/2004)
|-

!|Kven<ref>"Miksi kvääninkieli kirjakielenä" by Terje Aronsen. ''[[Ruijan Kaiku]]'' 1/2004</ref>
''Kvääni oon kieli. Sen met olema tienheet jo kauvon, met jokka elämä ja tehemä työtä kvääniassiitten kansa. Ja heti sen tieethään monet muutki. Heti koko Ruian maassa kaikkuu uutinen ette meilä täälä törmitten ja pahtoin välissä oon uus kieli.''
!|
''Olema pääsheet niin pitkele, ette assii oon hallituksen käsissä. Teparttementtit oon sanonheet sanansa. Kylttyyri- ja kirkkoteparttementin kruununsekretääri sannoo, ette hallitus tekkee päätöksen päässiisten jälkhiin.'' [--] (Läteq: Ruijan Kaiku 2/2005, pääkirotus)
!|Soomõ kiil

|-
||''Kvääninkieli oon se kieli mitä kväänit''
||
||''Kveenin kieli on se kieli, jota kveenit''
|-
||''oon puhuhneet ja vielä tääpänäki puhhuuvat,''
||
||''ovat puhuneet ja vielä tänä päivänäkin puhuvat,''
|-
||''ja mikä oon säilyny ruottalaistumisen''
||
||''ja joka on säilynyt ruotsalaistumisen''
|-
||''ja norjalaistumisen läpi minuriteettikielenä.''
||
||''ja norjalaistumisen läpi vähemmistökielenä.''
|-
||''Minun mielestä Torniolakson «meiän kieliki»''
||
||''Minun mielestäni Torniolaakson "meidän kielikin"''
|-
||''oon vanhaa kvääninkieli tahi vanhaala''
||
||''on vanhaa kveenin kieltä tai vanhalla''
|-
||''meiđän kielelä kaihnuunkieli.''
||
||''meidän kielellämme kainun kieltä.''
|}


== Välislingiq ==
== Välislingiq ==

Kujo 27. mahlakuu 2010, kell 12:46

Kveeni kiil (kainun kieli)
Kõnõldas Norran
Kõnõlõjit 2000 - 8000
Ammõtlinõ kiil Norra ammõtlinõ veidembüskiil
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund uurali
Keelerühmäq soomõ-ugri
õdagumeresoomõ
Keelekoodiq
ISO 639-1 -
ISO 639-2 fiu
ISO 639-3 fkv

Kveeni kiil om õdagumeresoomõ kiil, midä kõnõlõsõq põhilidsõlt Põh'a-Norran eläväq kveeniq. Innembide peeti kveeni kiilt soomõ keele murdõs, veidembüskeele staatusõ sai tä aastatgal 2005.

Kveeni kiil om lähkühe köüdet kolmõ soomõ-ugri keelega, midä kõnõldas Põh'a-Skandinaavian: meä kiil, kar'ala kiil ja soomõ kiil. Naidõ kiili kõnõlõjaq saavaq tõõnõtõõsõst inämbüisi ilma vaivalda arvo.

Kveeni kiil om saanuq mitmit lainsõnno norra keelest, näütüses pruugitas sõnna tyskäläinen (s'akslanõ) soomõ sõna saksalainen asõmal. Kveeni keelen pruugitas ka vanno soomõ sõnno, midä Soomõn inamb pruugita-ai.

2005. aastagal arvati ollõv Norran 2000–8000 kveeni keele kõnõlõjat.

1860-ndist aastist om pruumnuq Norra valitsus kveene ärq assimiliiriq. Keeleti ärq kveeni keele tarvitaminõ koolõn ja valitsusasotuisin, kveenikeelitside kotusõnimmi asõmalõ panti norrakeelidseq. 1970-ndist om kveenel ja saamlaisil ammõtligult lubat pruukiq umma kiilt. Kveeni kultuuri ja keele vasta om huvi nõsõman. Kõrraldõdas kveeni keele kursusisi, kiilt opatas ülikoolin ja kveeni keele ja kultuuri alalõhoitmisõs ni edendämises om luud Kveeni instituut.

Keelenäüdüs ja võrrõlus soomõ keelega

Kven[1] Soomõ kiil
Kvääninkieli oon se kieli mitä kväänit Kveenin kieli on se kieli, jota kveenit
oon puhuhneet ja vielä tääpänäki puhhuuvat, ovat puhuneet ja vielä tänä päivänäkin puhuvat,
ja mikä oon säilyny ruottalaistumisen ja joka on säilynyt ruotsalaistumisen
ja norjalaistumisen läpi minuriteettikielenä. ja norjalaistumisen läpi vähemmistökielenä.
Minun mielestä Torniolakson «meiän kieliki» Minun mielestäni Torniolaakson "meidän kielikin"
oon vanhaa kvääninkieli tahi vanhaala on vanhaa kveenin kieltä tai vanhalla
meiđän kielelä kaihnuunkieli. meidän kielellämme kainun kieltä.

Välislingiq


Uurali keeleq

Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi

Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami

Mordva: ersä, mokša

Mari: niidümari, mäemari

Permi: permikomi, komi, urdmurdi

Ugri: handi, mansi, ungari

Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi

  1. "Miksi kvääninkieli kirjakielenä" by Terje Aronsen. Ruijan Kaiku 1/2004