Lahkominek lehe "Soomõ-ugri keeleq" kujjõ vaihõl
Resümee puudub |
ts robot manopandminõ: sr:Угро-фински језици; kosmeetilised muudatused |
||
Rida 8: | Rida 8: | ||
Soomõ-ugri kiili soomõ harro või viil edesi jakaq saami, õdagumeresoomõ, mordva, mari ja permi rühmäs ni ugri harro obiugri ja ungari rühmäs. Handi ja mansi keele päämurdõq ommaq kah sisulidselt umaette keeleq. |
Soomõ-ugri kiili soomõ harro või viil edesi jakaq saami, õdagumeresoomõ, mordva, mari ja permi rühmäs ni ugri harro obiugri ja ungari rühmäs. Handi ja mansi keele päämurdõq ommaq kah sisulidselt umaette keeleq. |
||
==Soomõ-ugri kiili nimekiri haroldõ ja rühmilde== |
== Soomõ-ugri kiili nimekiri haroldõ ja rühmilde == |
||
:soomõ haro |
:soomõ haro |
||
Rida 56: | Rida 56: | ||
::: [[mansi kiil]] |
::: [[mansi kiil]] |
||
==Soomõ-ugri kiili tunnusjuuni== |
== Soomõ-ugri kiili tunnusjuuni == |
||
Hulgalõ vai esiki inämbüsele soomõ-ugri keelile ummaq tunnusliguq sääntseq keelejoonõq nigu hulga käänüssit (külgekliipjäq vai aglutiniirjäq keeleq), [[vabahelükokkokõla]] ja sõna pää[[rasõhus]] edimädse silbi pääl. |
Hulgalõ vai esiki inämbüsele soomõ-ugri keelile ummaq tunnusliguq sääntseq keelejoonõq nigu hulga käänüssit (külgekliipjäq vai aglutiniirjäq keeleq), [[vabahelükokkokõla]] ja sõna pää[[rasõhus]] edimädse silbi pääl. |
||
==Kaeq viil== |
== Kaeq viil == |
||
[[Maailma kiili nimekiri|Maailma keeleq]] |
[[Maailma kiili nimekiri|Maailma keeleq]] |
||
[[Katõgooria:Keeletiidüs]] |
|||
[[katõgooria:keeletiidüs]] |
|||
[[af:Fins-Oegriese tale]] |
[[af:Fins-Oegriese tale]] |
||
Rida 111: | Rida 111: | ||
[[sk:Ugrofínske jazyky]] |
[[sk:Ugrofínske jazyky]] |
||
[[sl:Ugrofinski jeziki]] |
[[sl:Ugrofinski jeziki]] |
||
[[sr:Угро-фински језици]] |
|||
[[sh:Ugro-finski jezici]] |
[[sh:Ugro-finski jezici]] |
||
[[fi:Suomalais-ugrilaiset kielet]] |
[[fi:Suomalais-ugrilaiset kielet]] |
Kujo 22. mahlakuu 2010, kell 07:48
Soomõ-ugri keeleq ommaq uurali kiilkunna suurõmb haro (vähämb haro om samojeedi keeleq). Soomõ-ugri keeleq jagonõsõq ummakõrda soomõ haros, mink kiili (soomõ, eesti, võro jt) kõnõldas Euruupa põh'aosan ni ugri haros, mink kiili kõnõldas Doonau veeren (ungari) ja Aasia Õdagu-Tsiberi jaon (handi ja mansi kiil). Soomõ-ugri keeleq olõ-õi sugulasõq indo-õuruupa kiiliga, mink hulka kuulusõq inämbüs Euruupa keelist.
Keeletiidläseq arvasõq, et kõk soomõ-ugri keeleq ommaq tulnuq ütest soomõ-ugri algkeelest. Tuu algkiil, midä kõnõldi aastatuhandit tagasi, jagosi mitu kõrda vähämbäs ja nii saiq kõk soomõ-ugri keeleq.
Pääle soomõ-ugri kiili ommaq uurali keeleq viil ka samojeedi keeleq. Mõnõq keeletiidläseq pruukvaq sõnno soomõ-ugri keeleq ja uurali keeleq sama tähendüse perrä.
Soomõ-ugri kiili soomõ harro või viil edesi jakaq saami, õdagumeresoomõ, mordva, mari ja permi rühmäs ni ugri harro obiugri ja ungari rühmäs. Handi ja mansi keele päämurdõq ommaq kah sisulidselt umaette keeleq.
Soomõ-ugri kiili nimekiri haroldõ ja rühmilde
- soomõ haro
- ugri haro
- ungari rühm
- obiugri rühm
Soomõ-ugri kiili tunnusjuuni
Hulgalõ vai esiki inämbüsele soomõ-ugri keelile ummaq tunnusliguq sääntseq keelejoonõq nigu hulga käänüssit (külgekliipjäq vai aglutiniirjäq keeleq), vabahelükokkokõla ja sõna päärasõhus edimädse silbi pääl.