Lahkominek lehe "Napoleoni sõaq" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Valdis (arotus | kirotusõq)
Vahtsõnõ leht: '''Napoleoni sõaq''' olliq sõaq midä Napoleoni juhit Prantsusõ edimäne keisririik pidi aastagil 1803-1815. Nuuq sõaq tulliq pääle [[Suur Prantsusõ ri...
 
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Rida 1: Rida 1:
'''Napoleoni sõaq''' olliq [[sõaq]] midä [[Napoleon I|Napoleoni]] juhit [[Prantsusõ edimäne keisririik]] pidi aastagil 1803-1815. Nuuq sõaq tulliq pääle [[Suur Prantsusõ riigipüürdmine|Suurõ Prantsusõ riigipüürdmise]] sünnütet sõto. Prantsusmaa vallut' kipõstõ suurõmba jao [[Õuruupa]]st, a jäi ka vallutõt maiõst kipõstõ ilma pääle hallõt lüvväqsaamist [[Vinnemaa]]l 1812. aastagal. Napoleoni kaotuisi tulõmusõl tull' Prantsusmaal jälq võimolõ Bourbonõ monarkia ja kattõ ärq [[S'aksa-Rooma riik]].
'''Napoleoni sõaq''' olliq [[sõaq]] midä [[Napoleon I|Napoleoni]] juhit [[Prantsusõ edimäne keisririik]] pidi aastagil 1803-1815. Nuuq sõaq tulliq pääle [[Suur Prantsusõ riigipüürdmine|Suurõ Prantsusõ riigipüürdmise]] sünnütet sõto. Prantsusmaa vallut' kipõstõ suurõmba jao [[Õuruupa]]st, a jäi ka vallutõt maiõst kipõstõ ilma pääle hallõt lüvväqsaamist [[Vinnemaa]]l 1812. aastagal. Napoleoni kaotuisi tulõmusõl tull' Prantsusmaal jälq võimolõ Bourbonõ monarkia ja kattõ ärq [[S'aksa-Rooma riik]]. Samal aol naas' Hispaania impeerium nõrgõnõma, tuuperäst, et ku Prantsusmaa Hispaaniat okupiirse es sutaq tuu inämb ummi võimoalotsit maid inämb nii häste kontrolli ja [[Ladina-Ameeriga|Ladina-Ameerigan]] naati tegemä riigipüürdit. Teno Napoleoni sõtolõ sai [[Briti impeerium]]ist maailma kõgõ võimsamb riik inämb ku saas aastagas.


Napoleoni sõaq lõppiq ku Napoleon sai 18. piimäkuu pääväl 1815 Waterloo all lüvväq ja sõlmiti Tõnõ Pariisi Raholepüng.
<!--
Meanwhile the Spanish Empire began to unravel as French occupation of Spain weakened Spain's hold over its colonies, providing an opening for nationalist revolutions in Latin America. As a direct result of the Napoleonic wars the British Empire became the foremost world power for the next century,[1] thus beginning Pax Britannica.


The Napoleonic Wars ended following Napoleon's final defeat at Waterloo on 18 June 1815 and the Second Treaty of Paris.
-->


[[Katõgooria:Aolugu]]
[[Katõgooria:Aolugu]]

Kujo 2. vahtsõaastakuu 2010, kell 15:44

Napoleoni sõaq olliq sõaq midä Napoleoni juhit Prantsusõ edimäne keisririik pidi aastagil 1803-1815. Nuuq sõaq tulliq pääle Suurõ Prantsusõ riigipüürdmise sünnütet sõto. Prantsusmaa vallut' kipõstõ suurõmba jao Õuruupast, a jäi ka vallutõt maiõst kipõstõ ilma pääle hallõt lüvväqsaamist Vinnemaal 1812. aastagal. Napoleoni kaotuisi tulõmusõl tull' Prantsusmaal jälq võimolõ Bourbonõ monarkia ja kattõ ärq S'aksa-Rooma riik. Samal aol naas' Hispaania impeerium nõrgõnõma, tuuperäst, et ku Prantsusmaa Hispaaniat okupiirse es sutaq tuu inämb ummi võimoalotsit maid inämb nii häste kontrolli ja Ladina-Ameerigan naati tegemä riigipüürdit. Teno Napoleoni sõtolõ sai Briti impeeriumist maailma kõgõ võimsamb riik inämb ku saas aastagas.

Napoleoni sõaq lõppiq ku Napoleon sai 18. piimäkuu pääväl 1815 Waterloo all lüvväq ja sõlmiti Tõnõ Pariisi Raholepüng.