Lahkominek lehe "Vahtra Jaan" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Rida 45: Rida 45:
*S'aksa okupats'ooni aigu kuulu Tarto kunstnigõ antifašistlikku tsõõri
*S'aksa okupats'ooni aigu kuulu Tarto kunstnigõ antifašistlikku tsõõri
*1945. aastagast oll' [[Eesti Kunstnikõ Liit|Kunstnikõ Liido]] liigõq
*1945. aastagast oll' [[Eesti Kunstnikõ Liit|Kunstnikõ Liido]] liigõq

==Looming==
===Kunst===

Varajadsõn loomingun lei Vahtra Jaan Purvītisõ mõotusõl postimpressionistlikkõ maalõ. Kokkoputminõ Petrogradi kubofuturismigaq (1915, vällänäütüsel "Tramm V") muut' natüürmordõn ja maastigumaalõn käsitlüslaadi sünteesvämbäs ja vormi liigõndõdus. Võro aastagaq 1921-1924 olliq loomingulidsõlt viläkaq. Tuul aol valmis saanuq puulõikõq (mapp "''Blanc et Noir''", 1921, lõiganuq Palgi J.) ommaq jovvulidsõ deformats'ooni ja närvilidse rütmigaq.


[[Category:Võromaa inemiseq]]
[[Category:Võromaa inemiseq]]

Kujo 29. urbõkuu 2006, kell 06:55

Vahtra Jaan (Jaan Vahtra) (sündü 23. lehekuu pääväl 1882 Põlva kihlkunnan Moostõ vallan Kaarukülän, kuuli 27. vahtsõaastakuu pääväl 1947 Võrol, om matõt Põlva kalmuaida) oll' kunstnik, kirämiis, aokiränik ja kunstioppaja. Pall'oq timä pildiq ja jutuq näütäseq Võromaa külli, külärahvast ja Võromaa luudusõ illo.

Elolugu

Jaani esä oll' vaenõ käsitüüline ja talorentnik. Pereh pidi mito kõrda elopaika vaihtama. Jaan: "Miiqkaq kõnõldiq niguq santõgaq, kinkal olõ-iq ülepää õigust elläq". Jaan sündü Moostõ valla Kaarukülä Kitsõ talon, madalan olõkatussõgaq rihetarõn. Ku poiss oll' katsa-aastaganõ, koliti Koiola valda Holvandi küllä Kivijärve viirde. Sääl hoit' Jaan kolm suvvõ lehmi, lambit ja tsiko. Mõnõ ao peräst eleti Kiisa järve veeren Oro talon. Jaan käve Vanakülä vallakoolin ja suvõl iks kar'an. Edesi vei koolitii Räpinä kihlkunnakuuli. Vahtra Jaani edimäidsis tüükotussis olliq vallakirotaja ja oppaja kotussõq Võromaal ni aokiräniku kotus Viljandin. Tä om tunnistanuq, et tsehkendämise ja maal'misõ himo kihot' tedä kõik aig takast. Nii läts tä kunsti op'ma Riiga ja Petrograati. Op'mist Petrograadin segäsiväq tiin'mine sõaväen ja revoluts'uun. Op'misõ kõrvalt oll' tä viil aokiränik ja oppaja. 1918 tull' Jaan tagasi Eesti ja oll' mitmõn koolin Võrol ja Tarton (muuhulgan "Pallasõn") tsehkendämisoppaja. Tõsõ ilmasõa aigu elli tä Tarton ja Võromaal. Tä oll' Võro lehe "Tüürahva Elo" luuja 1944. aastagal. 1910. aastagidõ keskpaigast 1930. aastagidõ keskpaigast tegel' Jaan pall'o maal'misõ ja graafikagaq. 1934-1940 pühendü tä päämidselt raamatidõ kirotamisõlõ.

Haridus

  • 1893-1896 Vanakülä vallakuul
  • 1896-1899 Räpinä kihlkunnakuul
  • 1911 sai kunstialadsõq algtiidmiseq Lepiku R. tsehkendämiskursuisil Viljandin
  • 1912-1913 Riia kunstikuul (oppaja Purvītisõ Vilhelms)
  • 1913-1916 Petrogradi Kunstõ Edendämise Seldsi kunstikuul (oppajaq Suhhajevi V. ja Petrov-Vodkini K.), lõpõt' maali, tsehkendämise ja kunstioppamisõ alal
  • 1916-1918 Petrogradi Kunstiakadeemiä

Hindä tävvendämine

Tüükotussõq

  • 1900-1901 vallakirotaja Räpinä ja Miikse vallan
  • 1901-1902 oppaja Parapalo küläkoolin
  • 1902-1909 oppaja Peri valla Mõtstõ koolin
  • 1909-1911 oll' "Viljandi Teataja" toimõndusõn aokiränik
  • 1915-1917 tüüt' Petrogradin aolehe "Pääliina teedäqandja" toimõndusõn
  • 1918 tüüt' aolehe "Eesti Päevaleht Peterburis" toimõndusõn
  • 1917-1918 tsehkendämisoppaja Peterburi Jaani kerko eesti koolin
  • 1918-1921 tsehkendämisoppaja Võro tütärlatsi gümnaasiumin
  • 1921-1924 tsehkendämisoppaja Võro Oppajidõ Seminärin
  • 1924-1925 tsehkendämisoppaja Tarto kommertsgümnaasiumin
  • 1924-1926 tsehkendämisoppaja Tarto tütärlatsi gümnaasium
  • 1926-1933, 1935 kunstikooli "Pallas" oppõjoud
  • 1935-1940 "Nuur-Eesti Kirästüse" kunstilinõ nõvvoandja
  • 1940 Võro maakunna keskkultuurimaja direktri
  • 1944-1945 tekk' Võro aolehe "Tüürahva Elo" ja oll' tuu edimäne toimõndaja

Ütiskundlik tegevüs

  • 1913-1918 kuulu Peterburi Eesti Üliopilaisi Seltsi ja oll' tuu kirätoimõndaja
  • 1918 Eesti Tüürahva Kommuuni aol tegel' Võrol kunstivaradõ kaitsminõ ja hoitmisõgaq
  • 1923 oll' osalinõ Eesti Kunstnikkudõ Rühmä luumisõn, kuulu sinnäq 1925. aastaganiq
  • 1926. aastagast oll' kunstiühingu "Pallas" liigõq
  • S'aksa okupats'ooni aigu kuulu Tarto kunstnigõ antifašistlikku tsõõri
  • 1945. aastagast oll' Kunstnikõ Liido liigõq

Looming

Kunst

Varajadsõn loomingun lei Vahtra Jaan Purvītisõ mõotusõl postimpressionistlikkõ maalõ. Kokkoputminõ Petrogradi kubofuturismigaq (1915, vällänäütüsel "Tramm V") muut' natüürmordõn ja maastigumaalõn käsitlüslaadi sünteesvämbäs ja vormi liigõndõdus. Võro aastagaq 1921-1924 olliq loomingulidsõlt viläkaq. Tuul aol valmis saanuq puulõikõq (mapp "Blanc et Noir", 1921, lõiganuq Palgi J.) ommaq jovvulidsõ deformats'ooni ja närvilidse rütmigaq.