Lahkominek lehe "Põh'aõdagu alaq" kujjõ vaihõl
ts robot manopandminõ: fa:نورتوست تریتوریز |
ts robot manopandminõ: th:นอร์ทเวสต์เทร์ริทอรีส์; kosmeetilised muudatused |
||
| Rida 11: | Rida 11: | ||
'''Põh'aõdagu alaq''' vai '''Põh'aõdagu territooriumiq''' om ala [[Kanada]]n. |
'''Põh'aõdagu alaq''' vai '''Põh'aõdagu territooriumiq''' om ala [[Kanada]]n. |
||
==Põh'aõdagu allo nimest== |
== Põh'aõdagu allo nimest == |
||
Kuigi Põh'aõdagu allo piiriq ja inglüskeeline nimi om mito kõrda muutunuq, ommaq [[inukiq]] tuud maad kõikaig kutsnuq '''Nunassiaq''' ("illos' maa") nink [[deneq]] ommaq tuud kutsnuq '''Denedeh''' ("inemiisi maa"). Suur jago Põh'aõdagu allost oll' innembide suurõ piirkunna osa, midä kutsuti karusnahakauplõmiskompanii Hudson's Bay Company edimädse juhi prints Ruperti perrä Ruperti maas. Ruperti maa küündü Põh'a-[[Quebec]]ist ja [[Ontario]]st Lõuna-[[Alberta]]ni. Tuu oll' Kanada karusnahakaubandusõ keskus. 1870. a. sai Ruperti maa Kanada osas ja tedä naati kutsma Põh'aõdagu allos. Järgmäidsil aastakümnil jaeti tuust suurõq tüküq ärq, et luvvaq [[Manitoba]], [[Saskatchewan]], [[Alberta]] ja [[Yukon]], nink 1905. a. nimitediq perräjäänüq maa Põh'aõdagu allos. Allo piire perämäne muutminõ oll' 1999, ku hummogujaost sai [[Nunavut]]. |
Kuigi Põh'aõdagu allo piiriq ja inglüskeeline nimi om mito kõrda muutunuq, ommaq [[inukiq]] tuud maad kõikaig kutsnuq '''Nunassiaq''' ("illos' maa") nink [[deneq]] ommaq tuud kutsnuq '''Denedeh''' ("inemiisi maa"). Suur jago Põh'aõdagu allost oll' innembide suurõ piirkunna osa, midä kutsuti karusnahakauplõmiskompanii Hudson's Bay Company edimädse juhi prints Ruperti perrä Ruperti maas. Ruperti maa küündü Põh'a-[[Quebec]]ist ja [[Ontario]]st Lõuna-[[Alberta]]ni. Tuu oll' Kanada karusnahakaubandusõ keskus. 1870. a. sai Ruperti maa Kanada osas ja tedä naati kutsma Põh'aõdagu allos. Järgmäidsil aastakümnil jaeti tuust suurõq tüküq ärq, et luvvaq [[Manitoba]], [[Saskatchewan]], [[Alberta]] ja [[Yukon]], nink 1905. a. nimitediq perräjäänüq maa Põh'aõdagu allos. Allo piire perämäne muutminõ oll' 1999, ku hummogujaost sai [[Nunavut]]. |
||
| Rida 76: | Rida 76: | ||
[[tl:Hilagang Kanlurang mga Nasasakupan]] |
[[tl:Hilagang Kanlurang mga Nasasakupan]] |
||
[[ta:வடமேற்கு நிலப்பகுதிகள்]] |
[[ta:வடமேற்கு நிலப்பகுதிகள்]] |
||
[[th:นอร์ทเวสต์เทร์ริทอรีส์]] |
|||
[[vi:Northwest Territories]] |
[[vi:Northwest Territories]] |
||
[[tr:Kuzeybatı Toprakları]] |
[[tr:Kuzeybatı Toprakları]] |
||
Kujo 5. süküskuu 2009, kell 12:20
| Põh'aõdagu alaq |
| Riik: Kanada |
| Suurus: 1 346 100 km² |
| Elänikke: 42 514 (2008) |
| Keskus: Yellowknife |
 Kon Põh'aõdagu alaq Kanadan ommaq |
|---|
Põh'aõdagu alaq vai Põh'aõdagu territooriumiq om ala Kanadan.
Põh'aõdagu allo nimest
Kuigi Põh'aõdagu allo piiriq ja inglüskeeline nimi om mito kõrda muutunuq, ommaq inukiq tuud maad kõikaig kutsnuq Nunassiaq ("illos' maa") nink deneq ommaq tuud kutsnuq Denedeh ("inemiisi maa"). Suur jago Põh'aõdagu allost oll' innembide suurõ piirkunna osa, midä kutsuti karusnahakauplõmiskompanii Hudson's Bay Company edimädse juhi prints Ruperti perrä Ruperti maas. Ruperti maa küündü Põh'a-Quebecist ja Ontariost Lõuna-Albertani. Tuu oll' Kanada karusnahakaubandusõ keskus. 1870. a. sai Ruperti maa Kanada osas ja tedä naati kutsma Põh'aõdagu allos. Järgmäidsil aastakümnil jaeti tuust suurõq tüküq ärq, et luvvaq Manitoba, Saskatchewan, Alberta ja Yukon, nink 1905. a. nimitediq perräjäänüq maa Põh'aõdagu allos. Allo piire perämäne muutminõ oll' 1999, ku hummogujaost sai Nunavut.
|
Provindsiq: Alaq: | |