Lahkominek lehe "Wrangeli saar" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
keeletoimõndus
Rida 1: Rida 1:
'''Wrangeli saar'''' om [[Põh'a-Iämeren]], Hummogo-Tsiberi ja Tšuktši mere vaihhõl. Suurus om umbõs 7300 km<sup>2</sup>. [[Euraasia]] mandrõst eräldäs Wrangeli saart Longi väin. Saarõ kesk- ja lõunaosa om mägine (mäki korgus küünüs 1096 miitriniq), põh'aosa matal' ja soinõ. Mägeden om [[arktilinõ kõrb']], tasatsõ maa pääl arktilinõ tundra. Taimõlihte om suhtõlidsõlt pall'o: 350. Saar' om [[Wrangeli luuduskaitsõala]]l. 1926. a. tetti saarõ pääle polaarjaam, tuust aost elässeq sääl pidevält inemiseq. Lõunarannigol ommaq Ušakovskoje ja Zvjozdnõi asulaq. Saar' avastõdiq 1849 ja nime sai 1867 [[Wrangelli Ferdinand]]i perrä. Wrangeli saar' kuulus Vinnemaa Föderats'ooni Tšuktši autonuumsõ ringkunna ala.
'''Wrangeli saar'''' om [[Põh'a-Iämeren]], Hummogo-Tsiberi ja Ts'uktsi mere vaihõl. Suurus om umbõs 7300 km<sup>2</sup>. [[Õuraasia]] mandrõst eräldäs Wrangeli saart Longi väin. Saarõ kesk- ja lõunaosa om mägine (mäki korgus küünüs 1096 miitrini), põh'aosa matal ja soinõ. Mäki pääl om [[arktilinõ kõrbõ]], tasadsõ maa pääl arktilinõ tundra. Kasvolihte om küländ pall'o: 350. Saar om [[Wrangeli luuduskaitsõala]]l. 1926. a. tetti saarõ pääle polaarjaam, tuust aost eläseq sääl pidevält inemiseq. Saarõ lõunaveere pääl ommaq Ušakovskoje ja Zvjozdnõi küläq. Saar löüti 1849 ja nime sai 1867 [[Wrangelli Ferdinand]]i perrä. Wrangeli saar kuulus Vinne Föderats'ooni Ts'uktsi autonuumsõ ringkunna ala.
Saarõ pääl elliq üteq perämädseq teedäqolõvaq [[mammut]]iq.
Saarõ pääl elliq üteq perämädseq teedäqolõvaq [[mammut|mammudiq]].


[[de:Wrangelinsel]]
[[de:Wrangelinsel]]

Kujo 1. urbõkuu 2006, kell 15:04

Wrangeli saar' om Põh'a-Iämeren, Hummogo-Tsiberi ja Ts'uktsi mere vaihõl. Suurus om umbõs 7300 km2. Õuraasia mandrõst eräldäs Wrangeli saart Longi väin. Saarõ kesk- ja lõunaosa om mägine (mäki korgus küünüs 1096 miitrini), põh'aosa matal ja soinõ. Mäki pääl om arktilinõ kõrbõ, tasadsõ maa pääl arktilinõ tundra. Kasvolihte om küländ pall'o: 350. Saar om Wrangeli luuduskaitsõalal. 1926. a. tetti saarõ pääle polaarjaam, tuust aost eläseq sääl pidevält inemiseq. Saarõ lõunaveere pääl ommaq Ušakovskoje ja Zvjozdnõi küläq. Saar löüti 1849 ja nime sai 1867 Wrangelli Ferdinandi perrä. Wrangeli saar kuulus Vinne Föderats'ooni Ts'uktsi autonuumsõ ringkunna ala. Saarõ pääl elliq üteq perämädseq teedäqolõvaq mammudiq.