Lahkominek lehe "Wrangeli saar" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Rida 1: Rida 1:
'''Wrangeli saar'''' om [[Põh'a-Iämeren]], Hummogo-Tsiberi ja Tšuktši mere vaihhõl. Suurus om umbõs 7300 km<sup>2</sup>. [[Euraasia]] mandrõst eräldäs Wrangeli saart Longi väin. Saarõ kesk- ja lõunaosa om mägine (mäki korgus küünüs 1096 miitriniq), põh'aosa matal' ja soinõ. Mägeden om [[arktilinõ kõrb']], tasatsõ maa pääl arktilinõ tundra. Taimõlihte om suhtõlidsõlt pall'o: 350. Saar' om [[Wrangeli luuduskaitsõala]]l. 1926. a. tetti saarõ pääle polaarjaam, tuust aost elässeq sääl pidevält inemiseq. Lõunarannigol ommaq Ušakovskoje ja Zvjozdnõi asulaq. Saar' avastõdiq 1849 ja nime sai 1867 [[Wrangelli Ferdinand]]i perrä. Wrangeli saar' kuulus Vinnemaa Föderats'ooni Tšuktši autonuumsõ ringkunna ala.
'''Wrangeli saar'''' om [[Põh'a-Iämeren]], Hummogo-Tsiberi ja Tšuktši mere vaihhõl. Suurus om umbõs 7300 km<sup>2</sup>. [[Euraasia]] mandrõst eräldäs Wrangeli saart Longi väin. Saarõ kesk- ja lõunaosa om mägine (mäki korgus küünüs 1096 miitriniq), põh'aosa matal' ja soinõ. Mägeden om [[arktilinõ kõrb']], tasatsõ maa pääl arktilinõ tundra. Taimõlihte om suhtõlidsõlt pall'o: 350. Saar' om [[Wrangeli luuduskaitsõala]]l. 1926. a. tetti saarõ pääle polaarjaam, tuust aost elässeq sääl pidevält inemiseq. Lõunarannigol ommaq Ušakovskoje ja Zvjozdnõi asulaq. Saar' avastõdiq 1849 ja nime sai 1867 [[Wrangelli Ferdinand]]i perrä. Wrangeli saar' kuulus Vinnemaa Föderats'ooni Tšuktši autonuumsõ ringkunna ala.
Saarõ pääl elliq üteq perämädseq teedäqolõvaq [[mammut]]iq.


[[de:Wrangelinsel]]
[[de:Wrangelinsel]]

Kujo 23. radokuu 2006, kell 14:05

Wrangeli saar' om Põh'a-Iämeren, Hummogo-Tsiberi ja Tšuktši mere vaihhõl. Suurus om umbõs 7300 km2. Euraasia mandrõst eräldäs Wrangeli saart Longi väin. Saarõ kesk- ja lõunaosa om mägine (mäki korgus küünüs 1096 miitriniq), põh'aosa matal' ja soinõ. Mägeden om arktilinõ kõrb', tasatsõ maa pääl arktilinõ tundra. Taimõlihte om suhtõlidsõlt pall'o: 350. Saar' om Wrangeli luuduskaitsõalal. 1926. a. tetti saarõ pääle polaarjaam, tuust aost elässeq sääl pidevält inemiseq. Lõunarannigol ommaq Ušakovskoje ja Zvjozdnõi asulaq. Saar' avastõdiq 1849 ja nime sai 1867 Wrangelli Ferdinandi perrä. Wrangeli saar' kuulus Vinnemaa Föderats'ooni Tšuktši autonuumsõ ringkunna ala. Saarõ pääl elliq üteq perämädseq teedäqolõvaq mammutiq.