Lahkominek lehe "Popmuusiga" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Valdis (arotus | kirotusõq)
Vahtsõnõ leht: '''Popmuusiga''' om 20. aastagasaal tekkünü muusigasanr. Tüüpiline popmuusiga teos om kuni viie minoti pikkunõ laul, midä kand ette ansambli, kon pääle laulja om viil kidram...
 
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Rida 2: Rida 2:


Terminit "popmuusiga" tarvitõdiq edimäst kõrda 1926. a., tuu all mõtõldi populaarsõt muusigat. 1950. aastagist pääle mõtõldas popmuusigast sakõstõ ku [[rokkmuusiga]]st kergembäst muusigasanrist. Tihti vastandõdas popmuusigat [[klassikalinõ muusiga|klassikalidsõlõ muusigalõ]].
Terminit "popmuusiga" tarvitõdiq edimäst kõrda 1926. a., tuu all mõtõldi populaarsõt muusigat. 1950. aastagist pääle mõtõldas popmuusigast sakõstõ ku [[rokkmuusiga]]st kergembäst muusigasanrist. Tihti vastandõdas popmuusigat [[klassikalinõ muusiga|klassikalidsõlõ muusigalõ]].

Võrokeelist popmuusigat ommaq tennüq [[Ummamuudu]], [[Lõkõriq]], [[Neiokõsõq]] ja [[Poisikõsõq]].


[[Katõgooria:Muusiga]]
[[Katõgooria:Muusiga]]

Kujo 31. vahtsõaastakuu 2009, kell 16:50

Popmuusiga om 20. aastagasaal tekkünü muusigasanr. Tüüpiline popmuusiga teos om kuni viie minoti pikkunõ laul, midä kand ette ansambli, kon pääle laulja om viil kidramängjä, basskidra mängjä, trummilüüjä (vai trummimassin) ja klahvpillimängjä. Popmuusigat tetäs hariligult nii, et tuu võimaligult pall'odõlõ miildüsiq. Suur jago muusigast, midä s'oo ilma aigu mängitäs raadion vai televis'oonin, om popmuusiga.

Terminit "popmuusiga" tarvitõdiq edimäst kõrda 1926. a., tuu all mõtõldi populaarsõt muusigat. 1950. aastagist pääle mõtõldas popmuusigast sakõstõ ku rokkmuusigast kergembäst muusigasanrist. Tihti vastandõdas popmuusigat klassikalidsõlõ muusigalõ.

Võrokeelist popmuusigat ommaq tennüq Ummamuudu, Lõkõriq, Neiokõsõq ja Poisikõsõq.