Lahkominek lehe "Laanõ Triinu" kujjõ vaihõl

← Innembäne muutminõ Vahtsõmb toimõndus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Kujo 20. lehekuu 2021, kell 14:09

Laanõ Triinu (Triinu Laan, varrampa Laanejõe, 1993-2016 Ojar, sündünüq 6. lehekuul 1975. aastagal) om võro keele ja kultuuri liikmisõ tegeläne ni võro ja eesti kiränik, kedä kõgõ inämb tundas võrokeelitside laulupitõ Uma Pido kõrraldamisõ ni timä kirotõduisi võro- ja eestikiilside latsiraamatidõ perrä.

Elokäük

Laanõ Triinu om sündünüq Võrol. Tan lõpõt' ka Võro I Põhikooli 1990. ja Võro Kreutzwaldi Gümnaasiumi s'aksa keele eriklassi 1993. aastagal.

Magistrikraadi sai 2018. aastagal Tarto Ülikoolist kultuurikõrraldusõ eriala pääl lõputüüga „Võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido – korraldusprotsessi ja vaimse kultuuripärandi kasutuse analüüs“.

1998. aastagast pääle tüütäs Triinu Laan Võro Instituudin – edimält ku sekretär-projektijuht ja 2006. aastagast ku projektijuht.

2005-2013 oll' MTÜ Võro Selts VKKF juhatusõ edemiis, 2015. aastagast juhatusõ liigõq. Kaika suvõülikooliq toimuq Triinu iistvõttõn aastil 2000-2012.

2007. kooni 2017. aastagani om Laanõ Triinu kõrraldanuq võrokeelist laulu- ja rahvapito Uma Pido ni oll' taa pääiistvõtja 2008., 2010. ja 2013. aastagal.

2019. aastaga pand' tä käümä Helüaida https://helüait.ee/, kost saa kullõlda võrokiilset kirändüst ni perimüst.

Parhilla eläs Laanõ Triinu Põlva maakunnan Vardja külän Palli talon. Tä om viie latsõ imä ja viie (võrokeelidse) latsiraamadu autor.

Looming

2007. aastaga kujosi Laanõ Triinul jovvulidsõlt mitundmuudu tulõkis kirändüste. Aokirän Täheke ilmu kolm timä juttu („Koer ja talv. Pini ja talv“, „Koer ja lumest naine. Pini ja lumõst naanõ“, „Koerale tuleb uus aasta. Pinilõ tulõ vahtsõnõ aastak“). Kogumikun „Kuldmuna“ näkse trüküvalgust lühkü näidend latsilõ „Kuis siil hindäle nõglaq sai“ (ütenautor Eliisabet Ojar). Valmis sai edimäne raamat „Suur must pini. Suur must koer“, kon ommaq luuq kõrvuisi nii eesti ku võro keelen.

2007. aastal ilmu ka Hasso Krulli mitmõkiilne luulõkogo „Jatulintarha - Hussaid – Kiviring“, mink võrokiilseq luulõtusõq ommaq Laanõ Triinu ümbre pantuq. Triinu toimõnd' üten Fastrõ Marikoga ka 2007. aastaga Võro-Seto tähtraamatut, midä tä tekk' ka 2005. ja 2008. aastaga üten Lauridsa Leeloga.

2016 näkse trüküvalgust võro- ja eestikiilne latsiraamat „Vana katskinõ kass. Vana katkine kass“.

2019. aastagal ilmu „Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita“ (katskiilne latsiraamat, kirästüs Hea Lugu) ja 2020 „Luukere Juhani juhtumisõ’“ (latsiraamat, kirästüs Päike ja Pilv).

Laanõ Triinu latsijuttõ lövvüs piä egan võrokiilsen Tähekesen 2007. aastagast pääle.

Timä latsiraamaduq ommaq saanuq mitmit tunnustuisi – näütüses raamat „Suur must koer. Suur must pini“ oll' 2008. aastaga Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2007. aastaga latsikirändüse jaon. Sama oll' raamatuga „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass“ 2017. aastagal, ku taa oll' Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2016. aastaga lastsikirändüse valdkunnan.

2016. aastagal sai Laanõ Triinu Eesti Latsikirändüse Keskusõ Aasta Rosina preemiä raamadu „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass“ iist.

2021 - Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2020. aastaga latsikirändüse jaon raamadu „Luukere Juhani juhtumisõ’“ iist.

Timä raamatit om ümbre pant ka mitmõhe võõrkiilde. Ni ilmu 2008. aastagal eesti ja vinne keelen „Suur must koer. Bolšaja tšjornaja sobaka“ ja 2017 korea keelen „Vana katkskinõ kass“, miä ilmu Lõunõ-Korean.

Laanõ Triinu loomingut om ka viisistet – nt luulõtusõlõ „Ma nakka puus!“ onm tennüq viie ja laulnuq Kalkuna Mari, niisama „Naasõ ei jätä“ Aragu Triinu viisistüsen.

Kirändüst

- Palm, J. Loe-ära-loe! Eesti lastekirjandus 2007. Sirp, 14.III 2008

https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/loe-ra-loe-eesti-lastekirjandus-2007/

- Velsker, M. Kütioru asjade sumin. Looming 2/2015

https://www.looming.ee/artiklid/kutioru-asjade-sumin/ (Rmt: „Suur must koer. Suur must pini“. Päike ja Pilv 2007)

- Triinu Laan kirjutas oma tütarde vempudest raamatu. Lõunaleht 25. V 2019 http://lounaleht.ee/?page=1&id=26712

- Kumberg, K. Kontmees ilmus kooljakuul. Postimees 18. XII 2020 (Rmt: Laan, Triinu „Luukere Juhani juhtumisõ’“. Pildi tsehkendänü Marja-Liisa Plats. Päike ja Pilv 2020)https://leht.postimees.ee/7136255/kontmees-ilmus-kooljakuul

- Vaiksoo, J. Seitseteist kevadist hetke eesti lastekirjandusega. Sirp 19. III 2021

(Rmt: Laan, Triinu „Luukere Juhani juhtumisõ’“. Pildi tsehkendänü Marja-Liisa Plats. Päike ja Pilv 2020)

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/seitseteist-kevadist-hetke-eesti-lastekirjandusega/

- Allas, T. Noorõ naasõ luulõ om tsipa Kaplinski muudu. Uma Leht 14. II 2006, lk 1

@@ Rida 5: / Rida 5: @@
 Laanõ Triinu om sündünüq [[Võro]]l. Tan lõpõt' ka Võro I  Põhikooli 1990. ja Võro Kreutzwaldi Gümnaasiumi s'aksa keele eriklassi 1993. aastagal.
 Magistrikraadi sai 2018. aastagal Tarto Ülikoolist kultuurikõrraldusõ eriala pääl lõputüüga „Võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido – korraldusprotsessi ja vaimse kultuuripärandi kasutuse analüüs“.
 . aastagast pääle tüütäs Triinu Laan Võro Instituudin – edimält ku sekretär-projektijuht ja 2006. aastagast ku projektijuht.
+-2013 oll' MTÜ Võro Selts VKKF juhatusõ edemiis, 2015. aastagast juhatusõ liigõq.  Kaika suvõülikooliq toimuq Triinu iistvõttõn aastil 2000-2012.
+. kooni 2017. aastagani om Laanõ Triinu kõrraldanuq võrokeelist laulu- ja rahvapito Uma Pido ni oll' taa pääiistvõtja 2008., 2010. ja 2013. aastagal.
-Aastil 2005-2013 oll' MTÜ Võro Selts VKKF juhatusõ edemiis, 2015. aastagast juhatusõ liigõq.  Kaika suvõülikooliq toimuq Triinu iistvõttõn aastil 2000-2012.
-. kooni 2017. aastagani om Laanõ Triinu kõrraldanuq võrokeelist laulu- ja rahvapito Uma Pido, ollõn taa pääiistvõtja 2008.; 2010. ja 2013. aastagal.
 . aastaga pand' tä käümä Helüaida <nowiki>https://helüait.ee/</nowiki>, kost saa kullõlda võrokiilset kirändüst ni perimüst.
@@ Rida 27: / Rida 24: @@
 . aastal ilmu ka Hasso Krulli mitmõkiilne luulõkogo „Jatulintarha - Hussaid – Kiviring“, mink võrokiilseq luulõtusõq ommaq Laanõ Triinu ümbre pantuq. Triinu toimõnd' üten [[Fastrõ Mariko]]ga ka 2007. aastaga [[Võro-Seto tähtraamat]]ut, midä tä tekk' ka 2005. ja 2008. aastaga üten Lauridsa Leeloga.
 näkse trüküvalgust võro- ja eestikiilne latsiraamat „Vana katskinõ kass. Vana katkine kass“.
 . aastagal ilmu „Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita“ (katskiilne latsiraamat, kirästüs Hea Lugu) ja 2020 „Luukere Juhani juhtumisõ’“ (latsiraamat, kirästüs Päike ja Pilv).
+Laanõ Triinu latsijuttõ lövvüs piä egan võrokiilsen Tähekesen 2007. aastagast pääle.
+Timä latsiraamaduq ommaq saanuq mitmit tunnustuisi – näütüses raamat „Suur must koer. Suur must pini“ oll' 2008. aastaga Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2007. aastaga latsikirändüse jaon.  Sama oll' raamatuga „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass“ 2017. aastagal, ku taa oll' Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2016. aastaga lastsikirändüse valdkunnan.
-Laanõ Triinu latsijuttõ lövvüs piä egan võrokiilsen Tähekesen 2007. aastagast alatõn.
+. aastagal sai Laanõ Triinu Eesti Latsikirändüse Keskusõ Aasta Rosina preemiä raamadu „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass“ iist.
+- Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2020. aastaga latsikirändüse jaon raamadu „Luukere Juhani juhtumisõ’“ iist.
+Timä raamatit om ümbre pant ka mitmõhe võõrkiilde. Ni ilmu 2008. aastagal eesti ja vinne keelen „Suur must koer. Bolšaja tšjornaja sobaka“ ja 2017 korea keelen „Vana katkskinõ kass“, miä ilmu [[Lõunõ-Korea]]n.
-Timä latsiraamatu omma pälvnü mitmit tunnustuisi – näütes raamat „Suur must koer. Suur must pini“ oll  2008 Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna
+Laanõ Triinu loomingut om ka viisistet  – nt luulõtusõlõ „Ma nakka puus!“ onm tennüq viie ja laulnuq [[Kalkuna Mari]], niisama „Naasõ ei jätä“ Aragu Triinu viisistüsen.
-nominent 2007 latsikirändüse jaon.  Sama oll raamatuga „Vana katkine
-kass. Vana katskinõ kass“ 2017. aastagal, ku taa oll Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2016 lastsikirjändüse valdkunnan.
+==Kirändüst==
+- '''Palm, J.''' Loe-ära-loe! Eesti lastekirjandus 2007. Sirp, 14.III 2008
-. aastagal sai Triinu Laan Eesti Latsikirändüse Keskusõ Aasta Rosina preemiä raamatu
-„Vana katkine kass. Vana katskinõ kass“ iist.
-- Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2020 latsikirändüse jaon raamadu „Luukere Juhani juhtumisõ’“ iist.
-Timä raamatit om tõlgit ka mitmalõ võõrkiilde – nii nt ilmu 2008. aastal eesti ja vinnekiilsenä   „Suur must koer. Bolšaja tšjornaja sobaka“ ja 2017 korea keelen „Vana katkskinõ kass“.
-==== Laanõ Triinu loomingut om ka viisistet  – nt „Ma nakka puus!“ Mari Kalkuni esitüsen ja viie perrä, nisamatõ „Naasõ ei jätä“ Triin Araku viisistüsen. ====
-'''Laanõ Triinu loomingu kotsilõ om lukõ:'''
--      '''Palm, J.''' Loe-ära-loe! Eesti lastekirjandus 2007. Sirp, 14.III 2008
 <nowiki>https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/loe-ra-loe-eesti-lastekirjandus-2007/</nowiki>
--      '''Velsker, M.''' Kütioru asjade sumin. Looming 2/2015
+- '''Velsker, M.''' Kütioru asjade sumin. Looming 2/2015
 <nowiki>https://www.looming.ee/artiklid/kutioru-asjade-sumin/</nowiki> (Rmt: „Suur must koer. Suur must pini“. Päike ja Pilv 2007)
-== -      Triinu Laan kirjutas oma tütarde vempudest raamatu. Lõunaleht 25. V 2019 <nowiki>http://lounaleht.ee/?page=1&id=26712</nowiki> ==
+- Triinu Laan kirjutas oma tütarde vempudest raamatu. Lõunaleht 25. V 2019 <nowiki>http://lounaleht.ee/?page=1&id=26712</nowiki>
--       '''Kumberg, K'''. Kontmees ilmus kooljakuul. Postimees 18. XII 2020 (Rmt: Laan, Triinu „Luukere Juhani juhtumisõ’“. Pildi tsehkendänü Marja-Liisa Plats. Päike ja Pilv 2020)<nowiki>https://leht.postimees.ee/7136255/kontmees-ilmus-kooljakuul</nowiki>
+-  '''Kumberg, K'''. Kontmees ilmus kooljakuul. Postimees 18. XII 2020 (Rmt: Laan, Triinu „Luukere Juhani juhtumisõ’“. Pildi tsehkendänü Marja-Liisa Plats. Päike ja Pilv 2020)<nowiki>https://leht.postimees.ee/7136255/kontmees-ilmus-kooljakuul</nowiki>
--      '''Vaiksoo, J'''. Seitseteist kevadist hetke eesti lastekirjandusega. Sirp 19. III 2021
+- '''Vaiksoo, J'''. Seitseteist kevadist hetke eesti lastekirjandusega. Sirp 19. III 2021
 (Rmt: Laan, Triinu „Luukere Juhani juhtumisõ’“. Pildi tsehkendänü Marja-Liisa Plats. Päike ja Pilv 2020)
@@ Rida 85: / Rida 66: @@
+- '''Allas, T'''. Noorõ naasõ luulõ om tsipa Kaplinski muudu. Uma Leht 14. II 2006, lk 1
+[[katõgooria:võromaa inemiseq]]
+[[katõgooria:võro kiräniguq]]
+[[katõgooria:võro kultuuritegeläseq]]
-'''Laanõ Triinu''' (1993-2016 Ojar) sündü 6. lehekuu pääväl 1975 (6.05.75) Võro liinan, kon elli ja lõpõt Võro I  Põhikooli (1990) ja Võro Kreutzwaldi Gimnaasiumi (1993).
-Para eläs Põlva maakunnan Vardja külän Palli talon. Tä om viie latsõ imä ja viie (võrokeelitse) latsiraamatu autur.
-Laanõ Triinu om mitmite võrokeelitsite silmäpaistvide (kultuuri)projekte algataja ja läbiviija – nt Kaika suveülikuulõ  kõrraldaja (2000-2012), võrokeelitsite laulupidodõ Uma Pido pääiistvõtja (2007-2017). 2019. aastaga käivit tä Helüaida <nowiki>https://xn--helait-5ya.ee/</nowiki>, kost saa kullõlda võrokiilset kirändüst ni perimüst.
-Kirändüslik tegevüs
-Triinu Laan alost võrokiiliste jutukõisi ni luulõtusiga 2007. aastaga aokirän Täheke, sama aastaga näkse trüküvalgust kogomikun „Kuldmuna“ timä lühkü näüdend latsilõ "Kuis siil hindäle nõglaq sai", miä kirutõt üten tütre Ojari Eliisabetiga.
-Latsiraamatu:
-"Suur must pini. Suur must koer" (katskiilne latsiraamat, kirjastus/kirästüs? Päike ja Pilv)
-"Suur must koer. Bolšaja tšjornaja sobaka" (katskiilne latsiraamat, kirjastus Kite)
-„Vana katskinõ kass. Vana katkine kass“ (katskiilne latsiraamat, kirjastus Päike ja Pilv)
-„Vana katkine kass“ (koreakiilne)
-„Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita“ (katskiilne latsiraamat, kirästüs Hea Lugu)
-„Luukere Juhani juhtumisõ’“ (latsiraamat, kirjastus Päike ja Pilv)
-Laanõ Triinu looming om paljo kittä saanu – nt 2008 Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2007 lastekirändüse jaon raamadu "Suur must koer. Suur must pini" iist;
-. aastaga pälvse Triinu Laan Eesti Latsikirändüse Keskusõ Aasta Rosina preemiä raamatu „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass“ iist;
-Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2016 latsikirändüse jaon raamadu „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass“ iist;
-Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2020 latsikirändüse jaon raamadu  „Luukere Juhani juhtumisõ’“ iist.
-==== Laanõ Triinu loomingut om ka viisistet  – nt „Ma nakka puus!“ Mari Kalkuni esitüsen ja viie perrä, nisamatõ „Naasõ ei jätä“ (Triin Araku viisistüs) ====
-Laanõ Triinu loomingu kotsilõ om lukõ:
-= '''Kumberg, K'''. Kontmees ilmus kooljakuul. Postimees 18.XII 2020 =
-= <nowiki>https://leht.postimees.ee/7136255/kontmees-ilmus-kooljakuul</nowiki> =
-'''Vaiksoo, J'''. Seitseteist kevadist hetke eesti lastekirjandusega. Sirp 19.III 2021 (Rmt '''Triinu Laane „Luukere Juhani juhtumised“''' (pildid Marja-Liisa Plats)
-<nowiki>https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/seitseteist-kevadist-hetke-eesti-lastekirjandusega/</nowiki>
-= Seitseteist kevadist hetke eesti lastekirjandusega =
-'''Allas, T'''. Noorõ naasõ luulõ om tsipa Kaplinski muudu. Uma Leht 14. II 2006, lk 1