Lahkominek lehe "Tarto tuumkerik" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
tsResümee puudub
tsResümee puudub
 
Rida 1: Rida 1:
[[Pilt:TartoTuumkerik1.jpg|200px|thumb|Tarto tuumkerik 2008. a. urbõkuun]]
[[Pilt:TartoTuumkerik1.jpg|200px|thumb|Tarto tuumkerik 2008. a. urbõkuun]]
'''Tarto tuumkerik''' oll' Vana-liivimaa üts silmäpaistvamb savikivist gootigaehitüs, Tarto piiskopkunna pää[[kerik]]. Ehitedi arvadaq [[13. aastagasada|13. aastagasaa]] tõsõl kolmandigul. Torniq tettiq [[15. aastagasada|15. aastagasaa]] lõpon ja [[16. aastagasada|16. aastagasaa]] alostusõn. Arvatas, et tornõ ehitüsmeistre om tüütänüq ka [[Vahtsõliina kants|Vahtsõliina kandsi]] ehitüsel. [[Liivi sõda|Liivi sõa]] aigo jäi kerik hoolõldaq ja naas' lagonõma. 1760. aastagil lammutõdi tornõ ülemäne jago ärq. 1804-1806 ehitedi varõmidõ hummogupoolinõ jago ümbre [[Tarto Ülikuul|ülikooli]] raamadukogos. 1927-1928 raamadukoko lajendõdi. Aastagast 1983 om huunõn Tarto Ülikooli aoluu muusõum.
'''Tarto tuumkerik''' oll' Vana-Liivimaa üts silmäpaistvamb savikivist gootigaehitüs, Tarto piiskopkunna pää[[kerik]]. Ehitedi arvadaq [[13. aastagasada|13. aastagasaa]] tõsõl kolmandigul. Torniq tettiq [[15. aastagasada|15. aastagasaa]] lõpon ja [[16. aastagasada|16. aastagasaa]] alostusõn. Arvatas, et tornõ ehitüsmeistre om tüütänüq ka [[Vahtsõliina kants|Vahtsõliina kandsi]] ehitüsel. [[Liivi sõda|Liivi sõa]] aigo jäi kerik hoolõldaq ja naas' lagonõma. 1760. aastagil lammutõdi tornõ ülemäne jago ärq. 1804–1806 ehitedi varõmidõ hummogupoolinõ jago ümbre [[Tarto Ülikuul|ülikooli]] raamadukogos. 1927–1928 raamadukoko lajendõdi. Aastagast 1983 om huunõn [[Tarto Ülikooli aoluu muusõum]].


[[Pilt:TartoTuumkerik2.jpg|200px|thumb]]
[[Pilt:TartoTuumkerik2.jpg|200px|thumb]]

Viimäne kujo (8. mahlakuu 2021, kell 09:13)

Tarto tuumkerik 2008. a. urbõkuun

Tarto tuumkerik oll' Vana-Liivimaa üts silmäpaistvamb savikivist gootigaehitüs, Tarto piiskopkunna pääkerik. Ehitedi arvadaq 13. aastagasaa tõsõl kolmandigul. Torniq tettiq 15. aastagasaa lõpon ja 16. aastagasaa alostusõn. Arvatas, et tornõ ehitüsmeistre om tüütänüq ka Vahtsõliina kandsi ehitüsel. Liivi sõa aigo jäi kerik hoolõldaq ja naas' lagonõma. 1760. aastagil lammutõdi tornõ ülemäne jago ärq. 1804–1806 ehitedi varõmidõ hummogupoolinõ jago ümbre ülikooli raamadukogos. 1927–1928 raamadukoko lajendõdi. Aastagast 1983 om huunõn Tarto Ülikooli aoluu muusõum.

1849. a. "Marahwa Kalendren" kirotõdas Tarto tuumkerkost niimuudu.

Vanal ajal, kui Tarto-linan 40,000 inemist olliwa ellaman, nink neljan kirrikun (neide sean üts wene kirrik) jumalaorjust peti, sis olli tomikirrik kige suremb nink uhkemb. Temal olli 260 jalga piuta, 110 jalga laijuta nink torniga 280 jalga korruta. Tedda nakkati jo 1221. aastal Tarto piiskopi Häärmani I wallitsuse al üllestegema, selsamal ajastajal, kui saksa seda lina olliwa wenlaste käest ärrawõitnu nink piiskopi sinna assutanu, ke sedda marahwast ümbrezõri piddi paggana umbussu pimedusest ärrapästma nink Kristuse läbbi tõte manu juhhatama. /.../ Sest ajast (1526. a.) peti Tartun katten kirrikun, Janikirrikun saksa-keli, nink Mariakirrikun ma-keli, Lutteri sädüse pärra jumalaorjust, ent kolmas kirrik, tomikirrik, jäie Roma-pappi säduse alla, nink kuulti sääl ka päle sedda, ni kui enneke, laddina kele lobbisemist, seni kui kirrik ärrapalli. Se õnnetus sündi 1596. ajastajal ösel enne Janipäiwa. Tomikirriko pappi olliwa nimitetu ajal kirriko lähhädal sure Janitulle pallama läütnu, nink essi mant ärralännu jodut piddama. Seni kui nema kige ö läbbi wina jõiwa nink horlopi lõiwa, läts kirrik tule al pallama, nink kui pappikese Janipäiwa hommungul tahtsiwa kirrikohe minna paadrit luggema, tulli jo sõna wasta, et kirrik ollew tullega ärramineman. Tulli olli wõimust wõtnu, ni et kistutamisest enamb es olle kõneldagi, nink toost päiwast jäijewa palja müri saisma nink saisiwa nidade enamb 200 ajastaiga jumala tule käen, seni kui Tarto-linan 1803. ajastajal surekoli säeti. Õnsa kaddonu Keisri-herra Aleksandri I arm nink heldus kink tomimäe kige wannu müri kanduga surekolile, nink toost ajast nakkati tomimäe otsan platsi õgwendama nink aigo möda surekoli tarbidusõs mitmasuggutsid hone ehhitama. Tomikirriko müri kaeti läbbi nink löiti weel ni kõwwa ollewat, et nema wäga häste olles kõlwanu kattust nink torni kanda, kui surekolil waja olles olnu ehk nõuw kandnu, kirriko jälle üllessäda. Ent kui särast ettewõtmist keake es mõista kitta, sis wõeti se nõuw ülles, kiik ramatid, mes surekoli tarbiduses aigo möda ostetas nink korjatas, wanan tomikirrikun paigale panda, nink sepärrast nakkati sis kolmas ossa sest wanast kirrikust, nink nimelt se taggumene jaggo, kon wanast altri olliwa, parrandama nink jälle üllessäädma. Raudkattus panti päle sissest tetti alt põrmandust lae kummini kolm sali üts tõise päle üles. Eggaütten jaun säeti akna nink usse ette nink tetti ahju sisse, ni et ka talwitsel aol salin ni kui ellomajan parras lämi olles. 1806. ajastajal olli kiik valmis nink ramato widi sinna nink panti oma kõrda nink sädust möda nidade ülles, kuis arwati appar nink sündsa ollewat. parhilla saiswa kolmen salin wäga kenaste nink targaste säetu enamb 70,000 ramatut sainu möda laeni rijolide pääl üllewan, nink ehk nema kül sääl waiklikun koan sõnnake ei lausu, siski kulutawa nema neile, kea neid mõistwa pruki, surembat tarkust nink selgembat jumalatundmist, kui eale wanal ajal Roma-ussu pappi sääl altri een ehk kanzli päält mõistsiwa rahwale laulda ehk luggeda. Kes teed, kui kawwa ne wana müri kanno, keddi seni ajani tule kätte jätteti, weel peas wastapiddama, üttes mällestuses, kuis mustitsel ajal luggu siin meije maal olnu!