Lahkominek lehe "Napoleoni sõaq" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arotus | kirotusõq)
ts Bot: Migrating 63 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q78994 (translate me)
Replacing Austerlitz-baron-Pascal.jpg with File:La_bataille_d'Austerlitz._2_decembre_1805_(François_Gérard).jpg (by CommonsDelinker because: File renamed: Incorrect attribution).
 
Rida 1: Rida 1:
[[Pilt:Austerlitz-baron-Pascal.jpg|300px|thumb|Austerlitzi tapõlus]]
[[Pilt:La bataille d'Austerlitz. 2 decembre 1805 (François Gérard).jpg|300px|thumb|Austerlitzi tapõlus]]


'''Napoleoni sõaq''' olliq [[sõda|sõaq]] midä [[Napoleon I|Napoleoni]] juhit [[Prantsusõ edimäne keisririik]] pidi aastagil 1803-1815. Nuuq sõaq tulliq pääle [[Suur Prantsusõ riigipüürdmine|Suurõ Prantsusõ riigipüürdmise]] sünnütet sõto. Prantsusmaa vallut' kipõstõ suurõmba jao [[Õuruupa]]st, a jäi ka vallutõt maiõst kipõstõ ilma pääle hallõt lüvväqsaamist [[Vinnemaa]]l 1812. aastagal. Napoleoni kaotuisi tulõmusõl tull' Prantsusmaal jälq võimolõ Bourbonõ monarkia ja kattõ ärq [[S'aksa-Rooma riik]]. Samal aol naas' Hispaania impeerium nõrgõnõma, tuuperäst, et ku Prantsusmaa Hispaaniat okupiirse es sutaq tuu inämb ummi võimoalotsit maid inämb nii häste kontrolli ja [[Ladina-Ameeriga]]n naati tegemä riigipüürdit. Teno Napoleoni sõtolõ sai [[Briti impeerium]]ist maailma kõgõ võimsamb riik inämb ku saas aastagas.
'''Napoleoni sõaq''' olliq [[sõda|sõaq]] midä [[Napoleon I|Napoleoni]] juhit [[Prantsusõ edimäne keisririik]] pidi aastagil 1803-1815. Nuuq sõaq tulliq pääle [[Suur Prantsusõ riigipüürdmine|Suurõ Prantsusõ riigipüürdmise]] sünnütet sõto. Prantsusmaa vallut' kipõstõ suurõmba jao [[Õuruupa]]st, a jäi ka vallutõt maiõst kipõstõ ilma pääle hallõt lüvväqsaamist [[Vinnemaa]]l 1812. aastagal. Napoleoni kaotuisi tulõmusõl tull' Prantsusmaal jälq võimolõ Bourbonõ monarkia ja kattõ ärq [[S'aksa-Rooma riik]]. Samal aol naas' Hispaania impeerium nõrgõnõma, tuuperäst, et ku Prantsusmaa Hispaaniat okupiirse es sutaq tuu inämb ummi võimoalotsit maid inämb nii häste kontrolli ja [[Ladina-Ameeriga]]n naati tegemä riigipüürdit. Teno Napoleoni sõtolõ sai [[Briti impeerium]]ist maailma kõgõ võimsamb riik inämb ku saas aastagas.

Viimäne kujo (11. hainakuu 2020, kell 11:11)

Austerlitzi tapõlus

Napoleoni sõaq olliq sõaq midä Napoleoni juhit Prantsusõ edimäne keisririik pidi aastagil 1803-1815. Nuuq sõaq tulliq pääle Suurõ Prantsusõ riigipüürdmise sünnütet sõto. Prantsusmaa vallut' kipõstõ suurõmba jao Õuruupast, a jäi ka vallutõt maiõst kipõstõ ilma pääle hallõt lüvväqsaamist Vinnemaal 1812. aastagal. Napoleoni kaotuisi tulõmusõl tull' Prantsusmaal jälq võimolõ Bourbonõ monarkia ja kattõ ärq S'aksa-Rooma riik. Samal aol naas' Hispaania impeerium nõrgõnõma, tuuperäst, et ku Prantsusmaa Hispaaniat okupiirse es sutaq tuu inämb ummi võimoalotsit maid inämb nii häste kontrolli ja Ladina-Ameerigan naati tegemä riigipüürdit. Teno Napoleoni sõtolõ sai Briti impeeriumist maailma kõgõ võimsamb riik inämb ku saas aastagas.

Napoleoni sõaq lõppiq ku Napoleon sai 18. piimäkuu pääväl 1815 Waterloo all lüvväq ja sõlmiti Tõnõ Pariisi Raholepüng.