Lahkominek lehe "Murrõq" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vahtsõnõ leht: Murrõq vai dialekt om määntsegi maanuka esiqmuudu keelekuju. Murrõq om tõistsugunõ kiräkeelest ja tõisist murdist sõnno helüsisu, sõnno muutmisõ, sõnavara ja lausõs...
 
toim.
Rida 1: Rida 1:
Murrõq vai dialekt om määntsegi maanuka esiqmuudu keelekuju. Murrõq om tõistsugunõ kiräkeelest ja tõisist murdist sõnno helüsisu, sõnno muutmisõ, sõnavara ja lausõstusõ poolõst.
'''Murrõq''' vai '''dialekt''' om määntsegi maanuka esiqmuudu keelekujo. Murrõq om tõistsugunõ [[kiräkiil|kiräkeelest]] ja tõisist murdist sõnno [[helü]]sisu, sõnno muutmisõ, sõnavara ja lausõstusõ poolõst. Murdit uur'vat tiidüsharro nimitedäs murdõtiidüses vai dialektoloogias.

Murdit uur’vat tiidüsharro nimitedäs murdõtiidüses vai dialektoloogias.
Mitmõq ütitside tunnismärkega murdõq loovaq murdõrühmä. Murdõq jagonõsõq maanukkõ, Eestin päämidselt kihlkundõ esiqmuudu tunnusjuuniga murrakis.
Mitmõq ütitside tunnismärkega murdõq loovaq murdõrühmä. Murdõq jagonõsõq maanukkõ, [[Eesti]]n päämidselt [[kihlkund]]õ esiqmuudu tunnusjuuniga murrakis.
Hariligult mõtõldas murdidõ all innekõkkõ maamurdeid (territoriaalsit murdit). Viimätsel aol om vällä tulnuq pall’o uur’miisi liinamurdidõ kotsilõ, säälhulgan näütüses ka USA liinon elävide afroameeriklaisi inglüse kiil, miä om väega pall’o tõistsugunõ ku tõõsõq ameeriga inglüse keele variandiq.
Hariligult mõtõldas murdidõ all innekõkkõ maamurdeid (territoriaalsit murdit). Viimätsel aol om vällä tulnuq pall'o uur'miisi liinamurdidõ kotsilõ, säälhulgan näütüses ka [[USA]] liinon elävide afroameeriklaisi [[inglüse kiil]], miä om väega pall’o tõistsugunõ ku tõõsõq ameeriga inglüse keele variandiq.
Funktsionaalnõ arvosaaminõ

Sotsiolingvistikan ja egäpäävätasandil säetäseq tõnõtõsõ vasta murdõq ja standard vai kiräkiil. Seo kandi päält kaiaq ommaq murdõlõ umadsõq järgmädseq umaperäq:
==Funktsionaalnõ arvosaaminõ==

Sotsiolingvistikan ja egäpäävätasandil säetäseq tõõnõtõsõ vasta murdõq ja standard vai kiräkiil. Seo kandi päält kaiaq ommaq murdõlõ umadsõq järgmädseq umaperäq:
• sotsiaalnõ, vannusõlinõ ja osalt suulinõ murdõkandjidõ tsõõri ahtus (vanõmbaq inemiseq);
• sotsiaalnõ, vannusõlinõ ja osalt suulinõ murdõkandjidõ tsõõri ahtus (vanõmbaq inemiseq);
• pruukmisala om piiret perre- ni egäpääveloga;
• pruukmisala om piiret perre- ni egäpääveloga;
• puulmurdidõ tegünemine murdidõ kokkoputmisõst ja katõpoolitsõst mõjost;
• puulmurdidõ tegünemine murdidõ kokkoputmisõst ja katõpoolitsõst mõjost;
• kiräkeele mõotusõst ärq tasahunu murdõkeele ja vaihõvormõ, näütüses murdõlidsõ tooniga kirändüskeele tegünemine.
• kiräkeele mõotusõst ärq tasahunu murdõkeele ja vaihõvormõ, näütüses murdõlidsõ tooniga kirändüskeele tegünemine.

Keeletiidüslik arvosaaminõ
==Keeletiidüslik arvosaaminõ==
Keeletiidüsen või murrõt kaiaq ku ütskõik määnest keeletõõsõndit, miä om tõistmuudu tõisist tõõsõndiist. Tuu või tähendäq ka tuud, et inemine kõnõlõs määnestki murrõt, miä om standardsõ literatuursõ murde variant.

Keeletiidüsen või murrõt kaiaq ku ütskõik määnest keeletõõsõndit, miä om tõistmuudu tõisist tõõsõndiist. Tuu või tähendäq ka tuud, et inemine kõnõlõs määnestki murrõt, miä om standardsõ literatuursõ murdõ variant.

Võidas tetäq vaiht standardsil murdil (ehk kiräkeelil) ja traditsiooniliidsil murdil. Päämine vaih om, et edimäidsi pruugitas kirän, toetas spetsiaalsin institutsioonõn, opatas koolõn ni näid peetäs "kõrraperälidsembis" ("päämäidsis") keelevormõs. Mõnõl keelel om mitu standardsõt murrõt (sis kõnõldas polütsentrilidsest keelest vai diasüsteemist).
Võidas tetäq vaiht standardsil murdil (ehk kiräkeelil) ja traditsiooniliidsil murdil. Päämine vaih om, et edimäidsi pruugitas kirän, toetas spetsiaalsin institutsioonõn, opatas koolõn ni näid peetäs "kõrraperälidsembis" ("päämäidsis") keelevormõs. Mõnõl keelel om mitu standardsõt murrõt (sis kõnõldas polütsentrilidsest keelest vai diasüsteemist).

Kiil vai murrõq
==Kiil vai murrõq==

Olõ-õi ütist arvosaamist vai ütitsit tunnismärke keele ja murdõ vaihõl vaihõ tegemises. Tuuperäst, ku kõnõldaq, et määnegi kiil om kiil vai murrõq, piät selges tegemä, midä kummagi termini all mõtõldas. Kuq om vaia ärq hoitaq valikut, pruukvaq lingvistiq hariligult terminit idiuum, miä tähendäs veidüq tõistsugust keeletõõsõndit.
Olõ-õi ütist arvosaamist vai ütitsit tunnismärke keele ja murdõ vaihõl vaihõ tegemises. Tuuperäst, ku kõnõldaq, et määnegi kiil om kiil vai murrõq, piät selges tegemä, midä kummagi termini all mõtõldas. Kuq om vaia ärq hoitaq valikut, pruukvaq lingvistiq hariligult terminit idiuum, miä tähendäs veidüq tõistsugust keeletõõsõndit.
Idiuum om murrõq näütüses olokõrran, kon:
Idiuum om murrõq näütüses olokõrran, kon:
Rida 18: Rida 26:
• noil, kiä kõnõlõsõq idiuumi, olõ-õi umma riiki vai autonoomiat;
• noil, kiä kõnõlõsõq idiuumi, olõ-õi umma riiki vai autonoomiat;
• tä olõ-õi prestiisne kõnõlõmisõ vorm.
• tä olõ-õi prestiisne kõnõlõmisõ vorm.

[[katõgooria:keeletiidüs]]

Kujo 20. mahlakuu 2017, kell 19:17

Murrõq vai dialekt om määntsegi maanuka esiqmuudu keelekujo. Murrõq om tõistsugunõ kiräkeelest ja tõisist murdist sõnno helüsisu, sõnno muutmisõ, sõnavara ja lausõstusõ poolõst. Murdit uur'vat tiidüsharro nimitedäs murdõtiidüses vai dialektoloogias.

Mitmõq ütitside tunnismärkega murdõq loovaq murdõrühmä. Murdõq jagonõsõq maanukkõ, Eestin päämidselt kihlkundõ esiqmuudu tunnusjuuniga murrakis.

Hariligult mõtõldas murdidõ all innekõkkõ maamurdeid (territoriaalsit murdit). Viimätsel aol om vällä tulnuq pall'o uur'miisi liinamurdidõ kotsilõ, säälhulgan näütüses ka USA liinon elävide afroameeriklaisi inglüse kiil, miä om väega pall’o tõistsugunõ ku tõõsõq ameeriga inglüse keele variandiq.

Funktsionaalnõ arvosaaminõ

Sotsiolingvistikan ja egäpäävätasandil säetäseq tõõnõtõsõ vasta murdõq ja standard vai kiräkiil. Seo kandi päält kaiaq ommaq murdõlõ umadsõq järgmädseq umaperäq: • sotsiaalnõ, vannusõlinõ ja osalt suulinõ murdõkandjidõ tsõõri ahtus (vanõmbaq inemiseq); • pruukmisala om piiret perre- ni egäpääveloga; • puulmurdidõ tegünemine murdidõ kokkoputmisõst ja katõpoolitsõst mõjost; • kiräkeele mõotusõst ärq tasahunu murdõkeele ja vaihõvormõ, näütüses murdõlidsõ tooniga kirändüskeele tegünemine.

Keeletiidüslik arvosaaminõ

Keeletiidüsen või murrõt kaiaq ku ütskõik määnest keeletõõsõndit, miä om tõistmuudu tõisist tõõsõndiist. Tuu või tähendäq ka tuud, et inemine kõnõlõs määnestki murrõt, miä om standardsõ literatuursõ murdõ variant.

Võidas tetäq vaiht standardsil murdil (ehk kiräkeelil) ja traditsiooniliidsil murdil. Päämine vaih om, et edimäidsi pruugitas kirän, toetas spetsiaalsin institutsioonõn, opatas koolõn ni näid peetäs "kõrraperälidsembis" ("päämäidsis") keelevormõs. Mõnõl keelel om mitu standardsõt murrõt (sis kõnõldas polütsentrilidsest keelest vai diasüsteemist).

Kiil vai murrõq

Olõ-õi ütist arvosaamist vai ütitsit tunnismärke keele ja murdõ vaihõl vaihõ tegemises. Tuuperäst, ku kõnõldaq, et määnegi kiil om kiil vai murrõq, piät selges tegemä, midä kummagi termini all mõtõldas. Kuq om vaia ärq hoitaq valikut, pruukvaq lingvistiq hariligult terminit idiuum, miä tähendäs veidüq tõistsugust keeletõõsõndit. Idiuum om murrõq näütüses olokõrran, kon: • tä olõ-õi standardiseerit kiräkiil; • noil, kiä kõnõlõsõq idiuumi, olõ-õi umma riiki vai autonoomiat; • tä olõ-õi prestiisne kõnõlõmisõ vorm.