Lahkominek lehe "Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam" kujjõ vaihõl
ts Removing Link FA template (handled by wikidata) |
väikuq parandusõq: autoril um egäl puul h-seehkäänüs, a paarih sõnah oll' n; tei nuuq kah h-s. |
||
| Rida 4: | Rida 4: | ||
Ilmaruumijaamah om vähene [[rasõhusjoud]]. Tuud tarvitõdas [[Elotiidüs|elotiide]], [[keemiä]], [[meditsiin]]i, [[psükoloogia]] ja [[füüsiga]] uurmisõs ja säält kaias ilmaruumi ja ilma Maa pääl. Ilmaruumijaamah proovitas massinit, midä um vaia [[Kuu]] ja [[Mars]]i pääl. |
Ilmaruumijaamah om vähene [[rasõhusjoud]]. Tuud tarvitõdas [[Elotiidüs|elotiide]], [[keemiä]], [[meditsiin]]i, [[psükoloogia]] ja [[füüsiga]] uurmisõs ja säält kaias ilmaruumi ja ilma Maa pääl. Ilmaruumijaamah proovitas massinit, midä um vaia [[Kuu]] ja [[Mars]]i pääl. |
||
Jaamah ommaq inemiseq elänüq 11 aastagat ja tah ommaq käünüq [[ilmaruumilindaja]]q viiesttõistkümmnest riigist. |
|||
Ilmaruumijaama tarvitasõq viis ilmaruumikeskust: [[NASA]], [[Õuruupa Ilmaruumikeskus]] (ESA), [[Vinnemaa Ilmaruumikeskus]] (RKA), [[Jaapani Ilmaruumiuurmisõ keskus]] (JAXA) ja [[Kanada Ilmaruumikeskus]] (CSA). Jaam um tett katõst tüküst: Vinnemaa tüküst ja tõisi riike tüküst. Orbiidi korgus om 278 kooniq 460 kilomiitrit. Keskmäne kibõhus um 27 743,8 kilomiitrit tunnih. Üüpääväh tege tä 15,7 tsiiru ümbre maakerä. Täl um rahha kooniq 2020. aastagani, a tä saa üleväh ollaq 2028. aastagani. |
Ilmaruumijaama tarvitasõq viis ilmaruumikeskust: [[NASA]], [[Õuruupa Ilmaruumikeskus]] (ESA), [[Vinnemaa Ilmaruumikeskus]] (RKA), [[Jaapani Ilmaruumiuurmisõ keskus]] (JAXA) ja [[Kanada Ilmaruumikeskus]] (CSA). Jaam um tett katõst tüküst: Vinnemaa tüküst ja tõisi riike tüküst. Orbiidi korgus om 278 kooniq 460 kilomiitrit. Keskmäne kibõhus um 27 743,8 kilomiitrit tunnih. Üüpääväh tege tä 15,7 tsiiru ümbre maakerä. Täl um rahha kooniq 2020. aastagani, a tä saa üleväh ollaq 2028. aastagani. |
||
Kujo 24. radokuu 2016, kell 11:35
Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam (inglüse keelen International Space Station, lühend ISS) om riikevaihõlinõ ilmaruumi uurmisõ jaam madalal Maa orbiidil. Taa um ütsäs ilmaruumijaam. Inne olliq viil jaamaq Saljut, Almaz, Skylab ja Mir. Ilmaruumijaam om tett pall'odõst tükest, edimäne tükk viidi üles aastagal 1998. Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam um kygõ suurõmb satelliit. Tuud saa Maa päält silmägaq nätäq.
Ilmaruumijaamah om vähene rasõhusjoud. Tuud tarvitõdas elotiide, keemiä, meditsiini, psükoloogia ja füüsiga uurmisõs ja säält kaias ilmaruumi ja ilma Maa pääl. Ilmaruumijaamah proovitas massinit, midä um vaia Kuu ja Marsi pääl.
Jaamah ommaq inemiseq elänüq 11 aastagat ja tah ommaq käünüq ilmaruumilindajaq viiesttõistkümmnest riigist.
Ilmaruumijaama tarvitasõq viis ilmaruumikeskust: NASA, Õuruupa Ilmaruumikeskus (ESA), Vinnemaa Ilmaruumikeskus (RKA), Jaapani Ilmaruumiuurmisõ keskus (JAXA) ja Kanada Ilmaruumikeskus (CSA). Jaam um tett katõst tüküst: Vinnemaa tüküst ja tõisi riike tüküst. Orbiidi korgus om 278 kooniq 460 kilomiitrit. Keskmäne kibõhus um 27 743,8 kilomiitrit tunnih. Üüpääväh tege tä 15,7 tsiiru ümbre maakerä. Täl um rahha kooniq 2020. aastagani, a tä saa üleväh ollaq 2028. aastagani.