Budism

Tiibedi buda mungaq

Budism (ka buddhism vai buda usk) om Buddha Šākjamuni (Siddhārtha Gautama; arvadaq 6.–5. aastagasada i.m.a.) oppus ni tuu perrä Indian tegünüq ja säält muialõ levinüq traditsiuun, oppuisi kogo ja kultuur.
Ületsehe om Budismin kats suurõmbat tsihki: Theravaada ja Mahajaana. Mahajaana om populaarsõmb ja tuul om rohkõmb vuulõ, näütüses Puhas Maa, Zen, Nichiren, Tiibedi Budism, Shingon, Tendai. Mahajaana alla loetas viil mynikõrd Vadžrajaana tsihki, aq pal´loq lugõvaq tuud umaette tsihis.
Budism om levinüq kaq muial maailman – arvatas, et maailman om 350 mil´lonit kooniq 1,7 millardit budisti ja taa om üts kõgõ kipõmbahe kasujit uskõ.
Kõgõ tähtsämb oppus Budismin om Kolmõ Kalliskivi oppus, mis om: Buddha, Dharma (Säädmüs) ja Sangha (kogukond). Kombõ perrä võetas budist hindä Kolmõ Kalliskivi kaitsõ ala, kuq tä pühitsedäs mungas. Mungaq har´otasõq viil õigõt eetilist üllenpidämist, mungakogukonna tugõmist, tähelepandmist ja meelehar´otuisi, pühäkirätundmist, elämist välänpuul harilikku ütiskunda, usokombit ja muud.

Budismi oppus

Ümbresünde ahhil

Tiidsäq elolisõq (Budismin loetai tiidside eloliisi sekkä joht pal´lalt inemiisi, a ka eläjit) ihkasõq kõgõ tundaq hääd ja varriq halva (hallu, kuulu, kurbust jne). Seo mõjo all om elolinõ kõikaig kannatusõahilan (Sanskriti keelen Saṃsāra) ja taa määräs ärq tuu, määndsehe ello elolinõ sünnüs perän kuulmist. Budistiq uskvaq, et taa ahila saa murdaq, kuq oppiq ärq kaotama himostamist ja hirmu Buddha ja Dharma (Säädmüs) oppusõ perrä.

Karma

Budismin olõ-i Karma põhjusõ-tulo joud, niguq pal´loq arvasõq. Karma (Sanskriti keelen "tüü, tego") om tego, miä määräs ärq egä inemise järgmädse jaku ümbresünde ahilan. Hääq, kasuliguq teoq ja halvaq teoq külbväq miilde siimnit, midä tulõ lõigadaq seon vai mynõn järgmädsen elon.

Ümbresündümine

Kuikiq budistiq usu-i igävädse elovaimo olõmanolõmistõ, om ümbresündümine mitmõn tsihin tähtsä. Budismin olõ-i egot vai henge, miä olõsiq lahotõt kygõkogost. Ümbresündümine järgmäidsihe ellõ om osa kogo ilma köütmisest ja püsümüsest.

Kannahtusõ tekkümine ja tuust priis saaminõ

Neli ausat tõtõ

Nelä ausa tõõ oppust peetäs ütes päämädses oppusõs Budismin ja piäs budistligadsõ ilmakaehtusõ hundamendis. Neli ausat tõtõ seletäseq ärq kannahtusõ (ja rahulolõmatusõ), taa tekkümise ja kuis taast priis saiaq. Neli ausat tõtõ ommaq:

1. Kannahtusõ tõtõ
2. Kannahtusõ tekkümise tõtõ
3. Kannahtusõ kistumisõ tõtõ
4. Kannahtusõ kistumisõni viivä tii tõtõ

Edimäne tõtõ seletäs ärq kannahtusõ olõgi. Tuu perrä om kannahtusõl kolm umahust: füüsiline kannahtus (vanas saaminõ, kuulminõ, haigus), püsümätüse kannatus (lepmätüs asjo muutumisõga), elo häädümise ja lõpmatusõga lepmätüse kannahtus. Tõnõ tõtõ ütles, et kannahtus tekkü himostamisõst, miä tulõ rumalusõst. Kolmas tõtõ ütles, et kannahtusõst saa tävveste priis ja neläs ütles, kuis tuud saa.

Õilis katõssajaolinõ tii

Neläs õilis tõtõ omgi katõssajaolinõ tii ja seon om katõssa ütstõsõga köütet sammu, midä edendädes jovva kannatusõ kakkõmisõni. Neoq om:

Alajaotus	Samm	Seletüs
Hamatsõminõ	1. Õigõ kaehtus	Õigõ tõtõhus reaalsusõst, joht sääne, määndsenä seo paistu
	2. Õigõ kavatsus	Hõllahus priis saiaq, ilmlikkõ suuve salgaminõ
Üllenpidämine	3. Õigõ kõnõ	Tulõ kynõldaq pallalt tõtõt, ei tohiq kynnõgaq via tettäq
	4. Õigõ tego	Ei tohiq teogaq via tettäq
	5. Õigõ eloviis	Ei tohiq eloviisigaq via tettäq
Keskenduminõ	6. Õigõ püüdlüs	Tulõ püüdäq õigõhe arõdaq
	7. Õigõ perrämõtlõminõ	Tulõ tähele pandaq asjo õigõt olõkit; tulõ tähele pandaq hind nii, kuis perisihe oldas, ilma hõlalõmisita ja tähelepandmisõ kaihtumisõta
	8. Õigõ keskenduminõ	Õigõ meeleharotusõ (meditatsiooni) tarvitaminõ, õigõ keskenduminõ

Nirvana

Nirvana tähendä ümbresündide ahilast priis saamist. Õdagumaiõl tundas seod kuq virgumist. Oma meele Nirvanani veenüq elolinõ lätt kooldõs Parinirvanahe ja ei sünnü inämb ümbre. Myni Budismi tsihk ütle, et Nirvana aol või elolisõl ollaq viil kannatuisiga lepmisõ hätti ja et neoq kaovaq ynnõ Parinirvanan.