Lahkominek lehe "Budism" kujjõ vaihõl
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
Rida 3: | Rida 3: | ||
'''Budism''' (ka ''buddhism'' vai ''buda usk'') om [[Buddha]] [[Šākjamuni]] (Siddhārtha Gautama; arvadaq 6.–5. aastagasada i.m.a.) oppus ni tuu perrä [[India]]n tegünüq ja säält muialõ levinüq traditsiuun, oppuisi kogo ja kultuur. |
'''Budism''' (ka ''buddhism'' vai ''buda usk'') om [[Buddha]] [[Šākjamuni]] (Siddhārtha Gautama; arvadaq 6.–5. aastagasada i.m.a.) oppus ni tuu perrä [[India]]n tegünüq ja säält muialõ levinüq traditsiuun, oppuisi kogo ja kultuur. |
||
<br /> |
<br /> |
||
Ületsehe om Budismin kats suurõmbat tsihki: Theravaada ja Mahajaana. Mahajaana om populaarsõmb ja |
Ületsehe om Budismin kats suurõmbat tsihki: Theravaada ja Mahajaana. Mahajaana om populaarsõmb ja tuul om rohkõmb vuulõ, näütüses Puhas Maa, Zen, Nichiren, Tiibedi Budism, Shingon, Tendai. Mahajaana alla loetas viil mynikõrd Vadžrajaana tsihki, aq pal´loq lugõvaq tuud umaette tsihis. |
||
<br /> |
<br /> |
||
Budism om levinüq kaq |
Budism om levinüq kaq muial maailman – arvatas, et maailman om 350 mil´lonit kooniq 1,7 millardit budisti ja taa om üts kõgõ kipõmbahe kasujit uskõ. |
||
<br /> |
<br /> |
||
Kõgõ tähtsämb oppus Budismin om Kolmõ Kalliskivi oppus, mis om: Buddha, Dharma (Säädmüs) ja Sangha ( |
Kõgõ tähtsämb oppus Budismin om Kolmõ Kalliskivi oppus, mis om: Buddha, Dharma (Säädmüs) ja Sangha (kogukond). Kombõ perrä võetas budist hindä Kolmõ Kalliskivi kaitsõ ala, kuq tä pühitsedäs mungas. Mungaq har´otasõq viil õigõt eetilist üllenpidämist, mungakogukonna tugõmist, tähelepandmist ja meelehar´otuisi, pühäkirätundmist, elämist välänpuul harilikku ütiskunda, usokombit ja muud. |
||
==Budismi oppus== |
==Budismi oppus== |
||
=== |
===Ümbresünde ahhil=== |
||
Tiidsäq |
Tiidsäq elolisõq (Budismin loetai tiidside eloliisi sekkä joht pal´lalt inemiisi, a ka eläjit) ihkasõq kõgõ tundaq hääd ja varriq halva (hallu, kuulu, kurbust jne). Seo mõjo all om elolinõ kõikaig kannatusõahilan (Sanskriti keelen Saṃsāra) ja taa määräs ärq tuu, määndsehe ello elolinõ sünnüs perän kuulmist. Budistiq uskvaq, et taa ahila saa murdaq, kuq oppiq ärq kaotama himostamist ja hirmu Buddha ja Dharma (Säädmüs) oppusõ perrä. |
||
===Karma=== |
===Karma=== |
||
Budismin olõ-i Karma põhjusõ-tulo joud, niguq |
Budismin olõ-i Karma põhjusõ-tulo joud, niguq pal´loq arvasõq. Karma (Sanskriti keelen "tüü, tego") om tego, miä määräs ärq egä inemise järgmädse jaku ümbresünde ahilan. Hääq, kasuliguq teoq ja halvaq teoq külbväq miilde siimnit, midä tulõ lõigadaq seon vai mynõn järgmädsen elon. |
||
=== |
===Ümbresündümine=== |
||
Kuikiq budistiq usu-i igävädse elovaimo |
Kuikiq budistiq usu-i igävädse elovaimo olõmanolõmistõ, om ümbresündümine mitmõn tsihin tähtsä. Budismin olõ-i egot vai henge, miä olõsiq lahotõt kygõkogost. Ümbresündümine järgmäidsihe ellõ om osa kogo ilma köütmisest ja püsümüsest. |
||
=== |
===Kannahtusõ tekkümine ja tuust priis saaminõ=== |
||
====Neli |
====Neli ausat tõtõ==== |
||
Nelä ausa tõõ oppust peetäs ütes päämädses oppusõs Budismin ja piäs budistligadsõ ilmakaehtusõ hundamendis. Neli ausat tõtõ seletäseq ärq kannahtusõ (ja rahulolõmatusõ), taa tekkümise ja kuis taast priis saiaq. Neli ausat tõtõ ommaq: |
|||
# Kannatusõ tõtõ |
# Kannatusõ tõtõ |
||
# Kannatusõ tekkümise tõtõ |
# Kannatusõ tekkümise tõtõ |
Kujo 2. piimäkuu 2013, kell 11:23
Budism (ka buddhism vai buda usk) om Buddha Šākjamuni (Siddhārtha Gautama; arvadaq 6.–5. aastagasada i.m.a.) oppus ni tuu perrä Indian tegünüq ja säält muialõ levinüq traditsiuun, oppuisi kogo ja kultuur.
Ületsehe om Budismin kats suurõmbat tsihki: Theravaada ja Mahajaana. Mahajaana om populaarsõmb ja tuul om rohkõmb vuulõ, näütüses Puhas Maa, Zen, Nichiren, Tiibedi Budism, Shingon, Tendai. Mahajaana alla loetas viil mynikõrd Vadžrajaana tsihki, aq pal´loq lugõvaq tuud umaette tsihis.
Budism om levinüq kaq muial maailman – arvatas, et maailman om 350 mil´lonit kooniq 1,7 millardit budisti ja taa om üts kõgõ kipõmbahe kasujit uskõ.
Kõgõ tähtsämb oppus Budismin om Kolmõ Kalliskivi oppus, mis om: Buddha, Dharma (Säädmüs) ja Sangha (kogukond). Kombõ perrä võetas budist hindä Kolmõ Kalliskivi kaitsõ ala, kuq tä pühitsedäs mungas. Mungaq har´otasõq viil õigõt eetilist üllenpidämist, mungakogukonna tugõmist, tähelepandmist ja meelehar´otuisi, pühäkirätundmist, elämist välänpuul harilikku ütiskunda, usokombit ja muud.
Budismi oppus
Ümbresünde ahhil
Tiidsäq elolisõq (Budismin loetai tiidside eloliisi sekkä joht pal´lalt inemiisi, a ka eläjit) ihkasõq kõgõ tundaq hääd ja varriq halva (hallu, kuulu, kurbust jne). Seo mõjo all om elolinõ kõikaig kannatusõahilan (Sanskriti keelen Saṃsāra) ja taa määräs ärq tuu, määndsehe ello elolinõ sünnüs perän kuulmist. Budistiq uskvaq, et taa ahila saa murdaq, kuq oppiq ärq kaotama himostamist ja hirmu Buddha ja Dharma (Säädmüs) oppusõ perrä.
Karma
Budismin olõ-i Karma põhjusõ-tulo joud, niguq pal´loq arvasõq. Karma (Sanskriti keelen "tüü, tego") om tego, miä määräs ärq egä inemise järgmädse jaku ümbresünde ahilan. Hääq, kasuliguq teoq ja halvaq teoq külbväq miilde siimnit, midä tulõ lõigadaq seon vai mynõn järgmädsen elon.
Ümbresündümine
Kuikiq budistiq usu-i igävädse elovaimo olõmanolõmistõ, om ümbresündümine mitmõn tsihin tähtsä. Budismin olõ-i egot vai henge, miä olõsiq lahotõt kygõkogost. Ümbresündümine järgmäidsihe ellõ om osa kogo ilma köütmisest ja püsümüsest.
Kannahtusõ tekkümine ja tuust priis saaminõ
Neli ausat tõtõ
Nelä ausa tõõ oppust peetäs ütes päämädses oppusõs Budismin ja piäs budistligadsõ ilmakaehtusõ hundamendis. Neli ausat tõtõ seletäseq ärq kannahtusõ (ja rahulolõmatusõ), taa tekkümise ja kuis taast priis saiaq. Neli ausat tõtõ ommaq:
- Kannatusõ tõtõ
- Kannatusõ tekkümise tõtõ
- Kannatusõ kistumisõ tõtõ
- Kannatusõ kistumisõni viivä tii tõtõ
Edimäne tõtõ seledä ärq kannatuse olõgi. Seo perrä om kannatusõl kolm umahust: füüsiline kannatus (vanas saaminõ, koolminõ, haigus), püsümätüse kannatus (lepmätüs asjo muutumisõga), elo häädümise ja lõpmadusõga lepmätüse kannatus. Tõnõ tõtõ lausu, et kannatus tekkü hõlalõmisõst, miä tulõ rumalusõst. Kolmas tõtõ lausu, et kannatusõst saa tävveste priis ja neläs lausu kuis seod saa.
Õilis katõssajaolinõ tii
Neläs õilis tõtõ omgi katõssajaolinõ tii ja seon om katõssa ütstõsõga köütet sammu, midä edendädes jovva kannatusõ kakkõmisõni. Neoq om:
Alajaotus | Samm | Seletüs |
---|---|---|
Hamatsõminõ | 1. Õigõ kaehtus | Õigõ tõtõhus reaalsusõst, joht sääne, määndsenä seo paistu |
2. Õigõ kavatsus | Hõllahus priis saiaq, ilmlikkõ suuve salgaminõ | |
Üllenpidämine | 3. Õigõ kõnõ | Tulõ kynõldaq pallalt tõtõt, ei tohiq kynnõgaq via tettäq |
4. Õigõ tego | Ei tohiq teogaq via tettäq | |
5. Õigõ eloviis | Ei tohiq eloviisigaq via tettäq | |
Keskenduminõ | 6. Õigõ püüdlüs | Tulõ püüdäq õigõhe arõdaq |
7. Õigõ perrämõtlõminõ | Tulõ tähele pandaq asjo õigõt olõkit; tulõ tähele pandaq hind nii, kuis perisihe oldas, ilma hõlalõmisita ja tähelepandmisõ kaihtumisõta | |
8. Õigõ keskenduminõ | Õigõ meeleharotusõ (meditatsiooni) tarvitaminõ, õigõ keskenduminõ |
Nirvana
Nirvana tähendä ümbresündide ahilast priis saamist. Õdagumaiõl tundas seod kuq virgumist. Oma meele Nirvanani veenüq elolinõ lätt kooldõs Parinirvanahe ja ei sünnü inämb ümbre. Myni Budismi tsihk ütle, et Nirvana aol või elolisõl ollaq viil kannatuisiga lepmisõ hätti ja et neoq kaovaq ynnõ Parinirvanan.