Lahkominek lehe "Meä kiil" kujjõ vaihõl
ts r2.7.1) (robot manopandminõ: af:Meänkieli |
ts r2.5.4) (robot tävvendämine: mk:Мејанкиели |
||
Rida 49: | Rida 49: | ||
[[it:Meänkieli]] |
[[it:Meänkieli]] |
||
[[hu:Meänkieli nyelv]] |
[[hu:Meänkieli nyelv]] |
||
[[mk:Мејанкиели |
[[mk:Мејанкиели]] |
||
[[mdf:Меенкьели]] |
[[mdf:Меенкьели]] |
||
[[nl:Meänkieli]] |
[[nl:Meänkieli]] |
Kujo 10. rehekuu 2011, kell 09:09
Meä kiil (meänkieli) | |
Kõnõldas | Roodsin |
Kõnõlõjit | 40 000 - 70 000 |
Ammõtlinõ kiil | Roodsi ammõtlinõ veidembüskiil |
Keeletiidüsline rühmitüs | |
Kiilkund | uurali |
Keelerühmäq | soomõ-ugri õdagumeresoomõ |
Keelekoodiq | |
ISO 639-1 | - |
ISO 639-2 | fiu |
ISO 639-3 | fit |
Meä kiil vai tornio-oro soomõ kiil (meä keelen meänkieli, roodsi keelen tornedalsfinska) om õdagumeresoomõ kiil, midä kõnõldas Roodsin, põhilidsõlt Tornio jõõst õdagu puul. Keeletiidüsligult peetäs meä kiilt inämbüisi soomõ keele peräpõh'ala murdidõ hulka kuuluvas, a Roodsin om meä keelel ammõtligu veidembüskeele staatus. Meä kiilt kõnõlõs 40 000-70 000 inemist.
Esiqeräliidsi keelejuuni
Meä keelen pruugitas peräsilben pall'o h-hellü (nt yhtheen, kielheen, tulthiin 'ütte, kiilde, tuldi'), olõ-i ütenkäänüst ja viisikäänüst (instruktiiv), om pall'o roodsi lainõ, nt blandathaan sprookit 'keeleq siätäseq ärq'.
Meä keele sõnno
- ilimanaikunen = ilma as'anda
- kahveli = kahvli
- kläppi = lats
- knapsu = naasõlik miis
Välislingiq
- Birger Winsa: Meän kieli ja torniolaaksolaisitten kakskielisyys, Virittäjä 1993
- Meänkieli ennen ja nyt
- Meä keele kursus
Uurali keeleq |
---|
Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi |
Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami |
Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi |