Lahkominek lehe "Lihavõttõq" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
Rida 1: Rida 1:
'''Lihavõttõq''' ommaq ristiuson liikuvaq pühäq, miä nakkavaq edimädse täüskuu pühäpäiväga peräst keväjäst käänüpäivä. Taa päivä värv’ om valgõ.
'''Lihavõttõq''' ommaq [[ristiusk|ristiuson]] liikuvaq pühäq, miä nakkavaq edimädse täüskuu pühäpääväga peräst keväjäst käänüpäivä. Taa päävä värv’ om [[valgõ]].


Eesti keelen om lihavõtil mitmit rahvaperälidsi nimitüisi nigu kevädpühäq, munapühäq, kiigepühäq. Katoligu ja vinneusukerigu kombõ perrä lõppi lihavõtiga [[paast]], võis jälleq süvväq lihha.
Eesti keelen om lihavõttil mitmit rahvaperälidsi nimitüisi nigu kevädpühäq, munapühäq, kiigepühäq. Katoligu ja vinneusukerigu kombõ perrä lõppi lihavõttõga [[paast]], võisõ jälleq süvväq lihha.
Inemiseq valmisti pühädedõsüügi vanastõ munnest ja piimäst. Lõuna-Eestin oll’ kombõs noidõ pühhi aigu ehitäq [[kiik]].
Inemiseq valmisti pühädesöögi vanastõ munnõst ja [[piim]]äst. Lõuna-Eestin oll’ kombõs noidõ pühhi aigu ehitäq [[häll]].
Põraaigu inemiseq käüväq kabõliaian ja tuuväq tarõhe paiu ossi.
Seoilmaaolinõ kommõ om viil munne värvmine, noidõ tikkõlõminõ ja sõbrule ja sugulaisile kinkminõ. Mõnen kohan inemiseq viiväq noid ka matusõ pääle. Latsil võis kävvüq ka lihavõti [[jänes]] ja tuvvaq magahuisi.
Lihavõtõq näütäväq ka keväjä algust ja taa pühä tunnismärgiq ommaq tsiigupujaq, jäneseq ja värvilidseq munaq.


Põraaigu inemiseq käüväq kabõliaian ja tooväq tarrõ paiu ossõ. Seoilmaaolinõ kommõq om viil munnõ värvmine, noidõ tikkõlõminõ ja sõbrolõ ja sugulaisilõ kinkmine. Mõnõn paigan inemiseq veeväq noid ka matusõ pääle. Latsil või kävvüq ka lihavõttõ[[jänes]] ja tuvvaq magahuisi.
Nätäl inne lihavõttõid peedäs urbõpäivä. Suurõmbat tüüd es tetä. Urbõossiga pesti(peksti) latsi, et nä olõs suvõl virga. Noorõmeheq tahtsevi kirivid munnõ saada. Muna om märk tuust, et egä kevväi sünnüs kõik alläv vahtsõst. Munnõ süüdi pallo. Mängiti viil munaveerütämise mängõ.
Lihavõttõq näütäseq ka [[kevväi|keväjä]] algust ja taa pühä tunnismärgiq ommaq tsiigupujaq, jäneseq ja värvilidseq munaq.


Nätäl inne lihavõttiid peedäs [[urbõpäiv]]ä. Suurõmbat tüüd es tetäq. Urbõossõga pesseti latsi, et nä olõs [[suvi|suvõl]] virgaq. Noorõqmeheq tahtsõvaq kiriviid munnõ saiaq. Muna om märk tuust, et egä kevväi sünnüs kõik elläv vahtsõst. Munnõ süüdi pall'o. Mängiti viil munaveerütämise mängõ.
Nelikümmend päivä peräst lihavõtti (neläpäiväl) om Taivamineminpühä ehk Suur Ristipäiv.


Nelikümmend päivä peräst lihavõttiid (neläpääväl) om Taivaminemisepühä ehk Suur Ristipäiv.
Lihavõtõq ommaq vinneusukerigo suurimp pühä, samaaigu ku [[jõuluq]] ommaq suurimp pühä Katoligu kerigon.

Lihavõttõq ommaq vinneusukerigo kõgõ suurõmb pühä, samal aol ku [[jouluq]] ommaq kõgõ suurõmb pühä Katoligu kerigon.


[[Katõgooria:Pühäq]]
[[Katõgooria:Pühäq]]

Kujo 4. lehekuu 2011, kell 15:27

Lihavõttõq ommaq ristiuson liikuvaq pühäq, miä nakkavaq edimädse täüskuu pühäpääväga peräst keväjäst käänüpäivä. Taa päävä värv’ om valgõ.

Eesti keelen om lihavõttil mitmit rahvaperälidsi nimitüisi nigu kevädpühäq, munapühäq, kiigepühäq. Katoligu ja vinneusukerigu kombõ perrä lõppi lihavõttõga paast, võisõ jälleq süvväq lihha. Inemiseq valmisti pühädesöögi vanastõ munnõst ja piimäst. Lõuna-Eestin oll’ kombõs noidõ pühhi aigu ehitäq häll.

Põraaigu inemiseq käüväq kabõliaian ja tooväq tarrõ paiu ossõ. Seoilmaaolinõ kommõq om viil munnõ värvmine, noidõ tikkõlõminõ ja sõbrolõ ja sugulaisilõ kinkmine. Mõnõn paigan inemiseq veeväq noid ka matusõ pääle. Latsil või kävvüq ka lihavõttõjänes ja tuvvaq magahuisi. Lihavõttõq näütäseq ka keväjä algust ja taa pühä tunnismärgiq ommaq tsiigupujaq, jäneseq ja värvilidseq munaq.

Nätäl inne lihavõttiid peedäs urbõpäivä. Suurõmbat tüüd es tetäq. Urbõossõga pesseti latsi, et nä olõs suvõl virgaq. Noorõqmeheq tahtsõvaq kiriviid munnõ saiaq. Muna om märk tuust, et egä kevväi sünnüs kõik elläv vahtsõst. Munnõ süüdi pall'o. Mängiti viil munaveerütämise mängõ.

Nelikümmend päivä peräst lihavõttiid (neläpääväl) om Taivaminemisepühä ehk Suur Ristipäiv.

Lihavõttõq ommaq vinneusukerigo kõgõ suurõmb pühä, samal aol ku jouluq ommaq kõgõ suurõmb pühä Katoligu kerigon.