Lahkominek lehe "Lihavõttõq" kujjõ vaihõl
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
Rida 1: | Rida 1: | ||
'''Lihavõttõq''' ommaq ristiuson liikuvaq pühäq, miä nakkavaq edimädse täüskuu |
'''Lihavõttõq''' ommaq [[ristiusk|ristiuson]] liikuvaq pühäq, miä nakkavaq edimädse täüskuu pühäpääväga peräst keväjäst käänüpäivä. Taa päävä värv’ om [[valgõ]]. |
||
Eesti keelen om |
Eesti keelen om lihavõttil mitmit rahvaperälidsi nimitüisi nigu kevädpühäq, munapühäq, kiigepühäq. Katoligu ja vinneusukerigu kombõ perrä lõppi lihavõttõga [[paast]], võisõ jälleq süvväq lihha. |
||
Inemiseq valmisti |
Inemiseq valmisti pühädesöögi vanastõ munnõst ja [[piim]]äst. Lõuna-Eestin oll’ kombõs noidõ pühhi aigu ehitäq [[häll]]. |
||
Põraaigu inemiseq käüväq kabõliaian ja tuuväq tarõhe paiu ossi. |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
[[Katõgooria:Pühäq]] |
[[Katõgooria:Pühäq]] |
Kujo 4. lehekuu 2011, kell 15:27
Lihavõttõq ommaq ristiuson liikuvaq pühäq, miä nakkavaq edimädse täüskuu pühäpääväga peräst keväjäst käänüpäivä. Taa päävä värv’ om valgõ.
Eesti keelen om lihavõttil mitmit rahvaperälidsi nimitüisi nigu kevädpühäq, munapühäq, kiigepühäq. Katoligu ja vinneusukerigu kombõ perrä lõppi lihavõttõga paast, võisõ jälleq süvväq lihha. Inemiseq valmisti pühädesöögi vanastõ munnõst ja piimäst. Lõuna-Eestin oll’ kombõs noidõ pühhi aigu ehitäq häll.
Põraaigu inemiseq käüväq kabõliaian ja tooväq tarrõ paiu ossõ. Seoilmaaolinõ kommõq om viil munnõ värvmine, noidõ tikkõlõminõ ja sõbrolõ ja sugulaisilõ kinkmine. Mõnõn paigan inemiseq veeväq noid ka matusõ pääle. Latsil või kävvüq ka lihavõttõjänes ja tuvvaq magahuisi. Lihavõttõq näütäseq ka keväjä algust ja taa pühä tunnismärgiq ommaq tsiigupujaq, jäneseq ja värvilidseq munaq.
Nätäl inne lihavõttiid peedäs urbõpäivä. Suurõmbat tüüd es tetäq. Urbõossõga pesseti latsi, et nä olõs suvõl virgaq. Noorõqmeheq tahtsõvaq kiriviid munnõ saiaq. Muna om märk tuust, et egä kevväi sünnüs kõik elläv vahtsõst. Munnõ süüdi pall'o. Mängiti viil munaveerütämise mängõ.
Nelikümmend päivä peräst lihavõttiid (neläpääväl) om Taivaminemisepühä ehk Suur Ristipäiv.
Lihavõttõq ommaq vinneusukerigo kõgõ suurõmb pühä, samal aol ku jouluq ommaq kõgõ suurõmb pühä Katoligu kerigon.