Lahkominek lehe "Lihavõttõq" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
Rida 1: Rida 1:
'''Lihavõttõq''' ommaq ristiuson liikuvaq pühäq, miä nakkavaq edimädse täüskuu pühäpäiväga peräst keväjäst käänüpäivä. Taa päivä värv’ om valgõ.
==Lihavõtõq==

Lihavõtõq ommaq ristiuson liikuvaq pühäq, miä nakkavaq edimädse täüskuu pühäpäiväga peräst keväjäst käänüpäivä. Taa päivä värv’ om valgõ.


Eesti keelen om lihavõtil mitmit rahvaperälidsi nimitüisi nigu kevädpühäq, munapühäq, kiigepühäq. Katoligu ja vinneusukerigu kombõ perrä lõppi lihavõtiga [[paast]], võis jälleq süvväq lihha.
Eesti keelen om lihavõtil mitmit rahvaperälidsi nimitüisi nigu kevädpühäq, munapühäq, kiigepühäq. Katoligu ja vinneusukerigu kombõ perrä lõppi lihavõtiga [[paast]], võis jälleq süvväq lihha.
Rida 14: Rida 12:


Lihavõtõq ommaq vinneusukerigo suurimp pühä, samaaigu ku [[jõuluq]] ommaq suurimp pühä Katoligu kerigon.
Lihavõtõq ommaq vinneusukerigo suurimp pühä, samaaigu ku [[jõuluq]] ommaq suurimp pühä Katoligu kerigon.

[[Katõgooria:Pühäq]]
[[Katõgooria:Ristiusk]]

[[et:Ülestõusmispühad]]

Kujo 4. lehekuu 2011, kell 15:15

Lihavõttõq ommaq ristiuson liikuvaq pühäq, miä nakkavaq edimädse täüskuu pühäpäiväga peräst keväjäst käänüpäivä. Taa päivä värv’ om valgõ.

Eesti keelen om lihavõtil mitmit rahvaperälidsi nimitüisi nigu kevädpühäq, munapühäq, kiigepühäq. Katoligu ja vinneusukerigu kombõ perrä lõppi lihavõtiga paast, võis jälleq süvväq lihha. Inemiseq valmisti pühädedõsüügi vanastõ munnest ja piimäst. Lõuna-Eestin oll’ kombõs noidõ pühhi aigu ehitäq kiik. Põraaigu inemiseq käüväq kabõliaian ja tuuväq tarõhe paiu ossi. Seoilmaaolinõ kommõ om viil munne värvmine, noidõ tikkõlõminõ ja sõbrule ja sugulaisile kinkminõ. Mõnen kohan inemiseq viiväq noid ka matusõ pääle. Latsil võis kävvüq ka lihavõti jänes ja tuvvaq magahuisi. Lihavõtõq näütäväq ka keväjä algust ja taa pühä tunnismärgiq ommaq tsiigupujaq, jäneseq ja värvilidseq munaq.

Nätäl inne lihavõttõid peedäs urbõpäivä. Suurõmbat tüüd es tetä. Urbõossiga pesti(peksti) latsi, et nä olõs suvõl virga. Noorõmeheq tahtsevi kirivid munnõ saada. Muna om märk tuust, et egä kevväi sünnüs kõik alläv vahtsõst. Munnõ süüdi pallo. Mängiti viil munaveerütämise mängõ.

Nelikümmend päivä peräst lihavõtti (neläpäiväl) om Taivamineminpühä ehk Suur Ristipäiv.

Lihavõtõq ommaq vinneusukerigo suurimp pühä, samaaigu ku jõuluq ommaq suurimp pühä Katoligu kerigon.