Lahkominek lehe "Dostojevski Fjodor" kujjõ vaihõl
ts r2.7.1) (robot tävvendämine: sah:Достоевскай Федор Михайлович |
ts r2.7.1) (robot tävvendämine: it:Fëdor Dostoevskij |
||
Rida 63: | Rida 63: | ||
[[os:Достоевский, Фёдор Михаилы фырт]] |
[[os:Достоевский, Фёдор Михаилы фырт]] |
||
[[is:Fjodor Dostojevskíj]] |
[[is:Fjodor Dostojevskíj]] |
||
[[it:Fëdor |
[[it:Fëdor Dostoevskij]] |
||
[[he:פיודור דוסטויבסקי]] |
[[he:פיודור דוסטויבסקי]] |
||
[[ka:თედორე დოსტოევსკი]] |
[[ka:თედორე დოსტოევსკი]] |
Kujo 23. urbõkuu 2011, kell 20:07
Dostojevski Fjodor
Фёдор Михайлович Достоевский | |
---|---|
Sündünüq | 11. märtekuu päiv 1821 Moskva, Vinnemaa |
Koolnuq | 28. vahtsõaastakuu päiv 1881 Peterburk, Vinnemaa |
Dostojevski Fjodor (Fjodor Dostojevski, vinne keelen Фёдор Миха́йлович Достое́вский) oll' kuulsa vinne kiränik, kiä sündü 11. märtekuu pääväl 1821 Moskvan. Dostojevski om täämbätseni pääväni üleilma kuulsa ja timä töid lugõvaq inemiseq väega pall'odõn keelin.
Elokäük ja looming
Dostojevski Fjodori esä Mihhail tüüt' vaesidõ inemiisi haigõmajan. Ku Dostojevski Fjodor oli 15 aastakka vana, kuuli ärq timä imä Maria ni esä saat' uma puja Peterburki opma. 1837. aastagal astõ Dostojevski ülikuuli. Samal aastagal kuuli Puškini Aleksandr, miä mõot' Dostojevskit väega pall'o, selle et timä ja tä veli armastiq väega Puškini kirändüslikku loomingut. Aastagal 1839 sai Dostojevski teedäq, et perisor'aq olliq ärq tapnuq timä esä Mihhaili.
1845. aastagal ilmu Dostojevski edimäne teos "Vaesõq inemiseq" ("Бедные люди"), miä tekk' tä kuulsas. Neli aastakka oll' kirämiis sunnitüül Omskin ja sai säält vallalõ 1854. aastagal. 1860. aastagal tull' Dostojevski Peterburki ja naas' tegemä umma aokirjä "Vremja" ("Время"). 1866. aastagal kuuli ärq timä veli Mihhail, kiä tekk' kah aokiränigutüüd. Taal aastagal kirot' Dostojevski romaani "Kuritüü ja karistus" ("Преступление и наказание") ja 1868. aastagal romaani "Idiuut" ("Идиот"). Aastagal 1872 sai valmis romaan "Kur'aq vaimoq" ("Бесы"). Dostojevski kirot' ka juttõ. Dostojevski Fjodor kuuli ärq 1881. aastagal.