Lahkominek lehe "Molõkul" kujjõ vaihõl
ts robot manopandminõ: af, als, an, ar, ast, az, bat-smg, be, be-x-old, bg, bn, bs, ca, ceb, cs, cy, da, de, dsb, el, eo, es, et, eu, fa, fi, fo, fr, fy, ga, gl, he, hi, hr, hsb, hu, id, io, is, it, ja, jbo, jv, ka, kn, ko, ku, la, lmo, lt, lv, mk, ml, |
ts r2.6.4) (robot manopandminõ: rue:Молекула |
||
| Rida 83: | Rida 83: | ||
[[qu:Iñuwa]] |
[[qu:Iñuwa]] |
||
[[ru:Молекула]] |
[[ru:Молекула]] |
||
[[rue:Молекула]] |
|||
[[sq:Molekula]] |
[[sq:Molekula]] |
||
[[simple:Molecule]] |
[[simple:Molecule]] |
||
Kujo 2. radokuu 2011, kell 11:18
Molõkul om eelektrilidselt neutraalnõ vähämbält katõaadomilinõ rühm, midä hoitvaq kimmä kõrra perrä kuun väega kõvaq (kovalentseq) keemilidseq köüdüsseq. Rangõlt võttõn tetäs vaiht molõkullõ ja mitmõaadomiliidsi iuunõ vaihõl. Orgaanilidsõn keemiän ja biokeemiän tarvitõdas terminit molõkul veidemb rangõlt nink pruugitas tedä laetuisi orgaaniliidsi molõkullõ ja biomolõkullõ kotsilõ kah.
Gaasõ kineetilidsen teoorian pruugitas terminit molõkul sakõstõ määntside taht gaasiosakõisi kotsilõ, sõltumada näide ehitüsest. Nii võttõn kutsutas ka väärtgaasi ütsikit aadomit molõkulõs, miä tuust et nääq olõ-iq tõisi aadomidõga köüdedüq.
Molõkulin võivaq ollaq üte keemilidse elemendi aadomiq (näütüses hapasnik O2) vai mitmõ elemendi aadomiq (näütüses vesi H2O). Aadomidõ parkõ, midä köütväq mittekovalentseq köüdüseq (näütüses vesiniguköüdüseq vai ioonilidsõq köüdüseq), loeta-iq molõkulõs.