Kuupäiv

Kuupäiv om nimi, miä andas pääväle tuu kallendrisüstemi perrä. Kuupäävä perrä om võimalik üttemuudu arvo saiaq, määnest aastaga päivä mõtõldas. Kattõ kuupäivä saa võrrõlda: üteldä, kumb näist ja kupall'o om inne tõist. Näütüses Gregoriusõ kallendri perrä om määntsegi aastaga 13. lehekuu päiv kümme päivä peräst 3. lehekuu päivä.

Inämbüsen kallendriden om kuupääväl kolm ossa: päävä järekõrranummõr kuun, kuu ja aastak. Noilõ kolmõlõ osalõ võidas viil mano pandaq tõisigi, nt. nädälipäiv. Aastakki loetas tavalidsõlt alatõn määntsestki kokkolepüt sündmüsest. Näütüses sirvikallendrin om tuus võet Billingeni katastroof.

Tõnõkõrd mõtõldas kuupäävä all päävä nimme aastagaarvolda. Tuuga saa päävä panda paika ütel viiel kallendriaastaga piiren. Näütüses 24. piimäkuu päiv om egal aastagal jaanipäiv.

Kuupäivi kirotamisõst

Kuupäivi kirotamisõl tarvitadas päävä järekõrranumbrõ ja aastagaarvo jaos inämbüisi arvõ. Kuu võidas kirotaq nii sõnno kui arvõga. Tavalidsõmbaq kuupäivi kirotamisõ võimalusõq ommaq järgmidseq:

• 13. lehekuu päiv 2006,
• 13. lehekuud 2006,
• 13.05.2006.