Lahkominek lehe "Ukraina" kujjõ vaihõl

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 125 baiti ,  11 aasta eest
 
== Aolugu ==
=== Muistinõ aig ===
 
Ukraina alalt om lövvet asjo kõigist [[kiviaig|paleoliitikumi]] aojakõst, Acheuli kultuurist pääle. [[Krimm]]i kuupelopaigost om lövvet ka neandertaallaisi kalmõ. Keskmädsest ja noorõmbast paleoliitikumist om uurit [[mammut|mammudiluust]] elohuunidõga elopaiko (Moldove, Mizin, Mežõrõtši). Mesoliitikumin naati tarvitama mikroliite (väiksit kivist tüüriisto). Neoliitikumin, VI aastagatuhandast i.m.a. naati Ukraina lõunõõdagujaon põldu tegemä (Bugi-Dnestri kultuur), tuu levisi IV-III aastagatuhandal i.m.a. [[Dnepr]]i keskjoosuni (Trõpillja kultuur), muial eleti päämädselt iks viil jahipidämisest ja kalapüüdmisest (Dnepri-Donetsi kultuur).
 
Ku sugukundlinõ kõrd lagosi (6.-9. a.s.), naksiq hummoguslaavi hõimõl arõnõma feodaalsuhtõq. Väega tähtsä oll' kaubatii [[Õdagumeri|Õdagumerest]] [[Must meri|Musta mereni]], miä vei [[varjaagiq|varjaagõ]] mant [[kreeklasõq|kreeklaisini]].
 
=== Kiievi kuldaig ===
 
9. aastagasaal tekkü varafeodalistlinõ [[Kiievi-Vinne riik]], mink tuumik oll' Ukraina ala, vällä arvat lõunõhummogujago ja Krimm. Musta mere veeren stepen elliq 9. a.s. lõpost [[petšeneegiq]], 10. a.s. tungõq sinnäq [[polovetsiq]]. Kiievi-Vinne riigi häitseng oll' [[Vladimir Svjatoslavitš]]i aol (980-1015). 988-989 sai riigiusos [[ristiusk]]. 11. aastagasaa tõõsõl poolõl naas' riik killunõma. [[Vladimir Monomahh]] (1113-1125) suut' riigi aotidsõlt ütes köütä, a peräst 1132. aastakka lagosi riik lõpligult. 11. aastagasaal leiväq lahko Tšernigivi ja Perejaslavi vürstiriik, 12. aastagasaal tekküq Galõtšina, Volodõmõri-Volõni ja Kiievi vürstiriik. 1199 ühend' Roman Mstislavitš (1170-1205) Galõtšina ja Volodõmõri-Volõni (Vladimiri-Volõõnia) Galõtši-Volõni (Galiitsia-Volõõnia) vürstiriigis. Taga-Karpaadi-Ukraina läts' 11. a.s. tõõsõl poolõl [[Ungari]] valdustõ.
 
1187 om kroonikan edimäst kõrda tarvitõt nimme Ukraina (tuu tähendäs piirialla).
 
=== Võõra võimo aoq ===
 
1239-40 tungõq Ukraina alalõ [[Batu-khaan]]i väeq nink vallutiq Perejaslavi, Tšernigivi, Krimmi, Kiievi ja Galõtši-Volõni. Vürstiriigiq sattuq vasallisõltuvustõ [[Kuldhord]]ist. Kõgõ tugõvamb - Galõtši-Volõni vürstiriik - alistõdiq lõpligult 1259. Kiiev es olõq inämb poliitilinõ ja kerigukeskus: aastagast 1169 oll' suurvürsti, aastagast 1299 metropoliidi residents Vladimirin.
19. aastagasaa lõpon oll' Ukraina Vinne riigi päämäne [[kivihüdsi|hüdse-]], [[metal]]i- ja [[tsukru]]tuutja.
 
1863 Poolan puhkõnu mäss hõlmas' ka Hääperve-Ukrainat. 1860.-80. aastagil levisi Ukrainan narodniklus. 1875 luudi [[Odessa]]n Lõunõ-Vinnemaa Tüülisütisüs, 1897 Kiievin ja [[Jekaterinoslav]]in Tüülisklassi Vabastamisvõigõlusõ Liit. Ukrainlasõq võti ossa 1903. a. Lõunõ-Vinnemaa üldstreigist ja 1905.-07. a. revoluts'oonist (sündmüseq [[Sevastoopol]]in, Kiievin, Donetski hüdsebasseinin ja soomuslaiva "Potjomkin" pääl, poliitilidsõq streigiq ja talorahvarahotusõq). Peräst Vinnemaa Veebruaripööret naati Ukrainan vabahusõ iist kõvõmbihe võitlõma. Kiievin luudi [[17. urbõkuu päiv|17. urbõkuu pääväl]] [[1917]] Keskraada, miä kuulut' [[20. märtekuu päiv|20. märtekuu pääväl]] 1917 Ukraina rahvavabariigis ja valõ umas päämehes Gruševski, pääministres Võnnõtšenko ja välisministres Petljura. Edimäne üleukrainalinõ nõvvokogo kongress kuulut' 25. joulukuu pääväl [[Harkiv]]in Ukraina nõvvokogo vabariigis, nii tekkü katsikvõim. [[Bresti raho]] tingimüisi rikkõn okupiirsõq S'aksa ja Austria väeq Ukraina ja saadiq Keskraada lakja; Ukraina hetmanis määräti Skoropadski. 14. joulukuu pääväl haard' Kiievin võimo hindä kätte Ukraina Direktoorium. 1918. a. märtekuu alostusõn kuulutõdiq Austria kubõrnaatri toel [[Lviv]]in vällä Õdagu-Ukraina Rahvavabariik. 22. vahtsõaastakuu pääväl 1919 sõlmiti Hummogu- ja Õdagu-Ukraina unioon, samal pääväl vallut' [[Verrev vägi]] Kiievi. Direktoorium liiku Petljura juhtmisõl [[Vinnõtsja]]he. 14. urbõkuu pääväl 1919 moodustõdiq Kiievin Ukraina Nõvvokokõ Sotsialistlinõ Vabariik. Keväjä ja suvõl hõivas' inämbüse Ukrainat Denikini valgidõ armee. 1919-20 tungõq Ukrainahe Poola väeq. 18. urbõkuu pääväl 1921 sõlmiti Poola ja Vinne SFNV vaihõl Riia raho (Õdagu-Ukraina ja Õdagu-Valgõvinne jäiq Poolalõ). 30. joulukuu pääväl 1922 tetti Ukrainast, Vinne SFNV-st, Valgõvinne NSV-st ja Taga-Kaukaasia SFNV-st ütine liitriik - NSV Liit. Ukraina pääliinas sai Harkiv, Kiiev om pääliin aastagast 1934.
 
=== Nõvvokogo aig ===
 
Peräst Vinnemaa Veebruaripööret naati Ukrainan vabahusõ iist kõvõmbihe võitlõma. Kiievin luudi [[17. urbõkuu päiv|17. urbõkuu pääväl]] [[1917]] Keskraada, miä kuulut' [[20. märtekuu päiv|20. märtekuu pääväl]] 1917 Ukraina rahvavabariigis ja valõ umas päämehes Gruševski, pääministres Võnnõtšenko ja välisministres Petljura. Edimäne üleukrainalinõ nõvvokogo kongress kuulut' 25. joulukuu pääväl [[Harkiv]]in Ukraina nõvvokogo vabariigis, nii tekkü katsikvõim. [[Bresti raho]] tingimüisi rikkõn okupiirsõq S'aksa ja Austria väeq Ukraina ja saadiq Keskraada lakja; Ukraina hetmanis määräti Skoropadski. 14. joulukuu pääväl haard' Kiievin võimo hindä kätte Ukraina Direktoorium. 1918. a. märtekuu alostusõn kuulutõdiq Austria kubõrnaatri toel [[Lviv]]in vällä Õdagu-Ukraina Rahvavabariik. 22. vahtsõaastakuu pääväl 1919 sõlmiti Hummogu- ja Õdagu-Ukraina unioon, samal pääväl vallut' [[Verrev vägi]] Kiievi. Direktoorium liiku Petljura juhtmisõl [[Vinnõtsja]]he. 14. urbõkuu pääväl 1919 moodustõdiq Kiievin Ukraina Nõvvokokõ Sotsialistlinõ Vabariik. Keväjä ja suvõl hõivas' inämbüse Ukrainat Denikini valgidõ armee. 1919-20 tungõq Ukrainahe Poola väeq. 18. urbõkuu pääväl 1921 sõlmiti Poola ja Vinne SFNV vaihõl Riia raho (Õdagu-Ukraina ja Õdagu-Valgõvinne jäiq Poolalõ). 30. joulukuu pääväl 1922 tetti Ukrainast, Vinne SFNV-st, Valgõvinne NSV-st ja Taga-Kaukaasia SFNV-st ütine liitriik - NSV Liit. Ukraina pääliinas sai Harkiv, Kiiev om pääliin aastagast 1934.
 
Ukraina läts' üle vahtsõlõ majanduspoliitikalõ, toimu ukrainastuminõ ([[ukraina kiil]] sai eelisõigusõ, arõndõdiq rahvustiidüisi). 1928 pand' [[Stalin]] tuu protsessi saisma, [[vinne kiil]] tetti tõõsõs riigikeeles, ukraina rahvuslaisi üle naati pidämä poliitiliidsi kohtoprotsesse. 1930. aastagil süüdüstediq Ukraina juhtõ natsionalismin ja nääq hukatiq ärq. Põllumajandusõ sundkollõktivisiirmisega tekütet nälähädän (ukraina keelen ''holodomor'') saiq hukka mill'onaq inemiseq (2,4-5 mln).
 
[[Tõõnõ ilmasõda|Tõõsõ ilmasõa]] aigo okupiirsõq suurõmbat jako Ukrainat S'aksa väeq nink 1941-44 oll' sääl S'aksa võim. Rehekuus 1944 oll' Ukraina ärq vallutanuq Verrev vägi. Ukraina sõakaotusõq olliq suurõq, a territoorium läts' sõa käügin suurõmbas: NSV Liido ja Tšehhoslovakkia lepüngiga 1945. a. 29. piimäkuu pääväst läts' Ukraina NSV ala Taga-Karpaadi-Ukraina. 19. radokuu pääväl 1954 läts' Ukraina NSV ala Krimmi oblast. Ukrainat loetas [[ÜRO]] asotajaliikmõs (1945) nink tä võtt' ossa 1946. a. Pariisi rahokonverentsist.
 
=== Perämäne aig ===
 
[[24. põimukuu päiv|24. põimukuu pääväl]] [[1991]] kuulut' Ukraina hindä hindäperi riigis. Aastagast 1991 kuulus Ukraina [[Sõltumada Riike Ütisüs]]te (om tollõ asotajaliigõq), a Vinnemaaga om täl olnuq mito tüllü: Musta mere laivastigu, gaasi ja muu peräst. 1996. a. lehekuust olõ-iq Ukrainal tuumarelvä. 1991 sai Krimmist vabariik Ukraina kuunsaison. Samal aastagal keeleti Ukrainan ärq [[NLKP]]. 1989 luudi Ukraina Rahvarinnõq (''Ruhh''). 1993 naati majandust ümbre säädmä.
18 615

muudatust

Juhtmisvaliguq