Lahkominek lehe "Ukraina" kujjõ vaihõl

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 43 baiti ,  11 aasta eest
Krimmin tekkü 1440. aastagil hindäperi Krimmi khaaniriik, miä aastagast 1475 oll' vasallisõltuvusõn [[Türgü]]st. 1480. a. paiko naksiq pääle Krimmi tatarlaisi ja Türgü rüüsteretkeq Ukraina alalõ, 1482 sai kõvva kannahtaq Kiiev.
 
[[Ukrainlasõq|Ukrainlasist]] kujosi vällä umaette rahvas 14.-15. a.s. Edesi lätsiq [[käsitüü]] ja [[kaubandus]], kasviq liinaq. Mito liina sai 16. a.s. Magdeburgi õigusõ. Folvarkõ (poola mõisidõ) luumisõ peräst naas' talorahvas' 1460 ja 1490-92 Galõtšinan mässämä. 15. aastagasaast Lõunõhummogu-Ukraina steppehe pagõnuisist inemiisist saiq [[kasak|kasaguq]]. Noil, esiqeränis Zaporižžja Sitši kasagil oll' tähtsä osa ukraina rahva vabahusvõigõlusõn. Ukrainlasõq võitliq nii Poola-Leedu ku ka Türgü vallutajidõ vasta. 1500-1503 võidiq nääq Leedu suurvürstiriigilt tagasi suurõmba jao Tšernigivimaast. Peräst Lublini uniooni sõlmmist (1569) laiõnõsi Ukrainan poola magnaatõ võim. 16. aastagasaa keskpaigas oll' talorahvas põhilidsõlt sunnismaisõs tett. 1591-93 toimu Kossinski juhit nink 1594-96 Nalõvaiko juhit talorahva ja kasakidõ mäss. Rahvas olõ-s rahol ka usolidsõ survõga (Bresti unioon, 1596). 1638. aastagast pääle pagõsi kasakit ja talopoigõ Slobodaa-Ukrainahe. 1648-54 juhtõ Poola ülembvõimo vastalist võigõlust hetman [[Hmelnõtski Bogdan]].
 
11. rehekuu pääväl 1653 tekk' Vinne Maakogo ja 18. vahtsõaastakuu pääväl 1654 Perejaslavi Raada otsussõ, et Ukraina piät Vinnemaaga[[Vinnemaa]]ga ütte minemä. Vinne-Poola sõda (1654-67) lõppi Andrussovo vaihõrahoga: Poola pidi tunnistama, et Kuraperve-Ukraina (säälhulgan Deulino vaihõrahoga 1618 Poolalõ lännüq Tšernigivi ala) ja Kiiev ommaq Vinne riigi osaq, Zaporižžja Sitš läts' Poola-Leedu ja Vinnemaa ütidse valitsõmisõ ala nink Hääperve-Ukraina jäi Poolalõ. Poola poolõ hoitjaq hetmaniq Võgovski ja Hmelnõtski Juri tahiq Poola võimo tagasi tuvvaq, a tuu lää-s kõrda.
 
1677-78 taht' Ukraina alla ärq vallutaq Türgü, a suta-s. Türgüga sõlmit Bahtšisarai raho (1681) ja Poolaga sõlmit "egävene raho" (1686) kinnütiq lõpligult, et Kuraperve-Ukraina, Kiiev ja Zaporižžja Sitš lääväq Vinne ala. Es lääq kõrda ka hetman Mazepa katsõq (1687-1708) Kuraperve-Ukrainat Vinnemaa alt vabas saiaq. Tä pidi salajaidsi kõnõluisi edimält Poolaga, sõs Roodsiga[[Roodsi]]ga.
 
18. aastagasaal naas' Vinne valitsus Ukraina õiguisi veidembäs võtma: 1709 purustõdiq Zaporižžja Sitš (vahtsõnõ luudi 1734, lõpligult kaotõdiq ärq 1775), 1722 luudi Ukraina valitsõmisõs Väiko-Vinne Kolleegium nink ku hetman Skoropadski kuuli (1722), sõs hetmanit inämb kõrraperätselt es vaitaq. Hetmaniammõt kaotõdiq hoobis ärq 1764. Aastagas 1775 oll' kasagidõ umaval'tsus ärq kaotõt. 1785 saiq kasaguvanõmbaq samaq õigusõq Vinne aadliga. 1783. a. ukaasiga vormistõdiq Kuraperve-Ukrainan juriidilidsõlt perisorjus, 1796 lajõndõdiq ukaasi Lõunõ-Ukrainalõ. Mässämä naati nii Kura- ku Hääperve-Ukrainan (sääl tekkü haidamakkõ liikminõ).
 
Ku Poola ärq jaeti, sai [[Austria]] 1772 Galõtšina ja 1774 Türgült ka Bukoviina, Vinnemaa ala läts' 1793 Hääperve-Ukraina ja 1795 Õdagu-Volõni ala. Vinne-Türgü 1768.-74. a. (Kučukkajnardža raho) ja 1787.-91. a. sõa (Iasi raho) tulõmusõl sai Vinnemaa hindäle ala Musta mere veeren Dneprist õdagu puul. Krimmi khaaniriik kuulutõdiq 1774 Türgüst sõltumatus ja tuu läts' 1783 Vinne riigi ala. 18. a.s. naati Musta ja Aasovi mere viirt kutsma Novorossias; tuu asustõdiq kipõstõ.
 
1820. aastagil võitliq esivalitsusõ vasta aadlikõst revolutsionääriq - [[dekabristiq]]. 1821 luudi Ukrainan näide Lõunõütisüs, 1823 luudi Ütitside Slaavlaisi Ütisüs. 1845-47 teguts' Kiievin Kyrillosõ-Methodiosõ Ütisüs. 1848.-49. a. revoluts'uun and' huugu talorahvaliikmisõlõ Austrialõ kuuluvan Õdagu-Ukrainan nink valitsus pidi 1848 Galõtšinan, Bukoviinan ja Taga-Karpaadi-Ukrainan perisorjusõ ärq kaotama. 1861. a. talorahvareformiga kaotõdiq perisorjus Hääperve- ja Kuraperve-Ukrainan kah ärq.
 
19. aastagasaa lõpon oll' Ukraina Vinne riigi päämäne hüdse-, metali- ja tsukrutuutja.
18 615

muudatust

Juhtmisvaliguq