Anonüümne kasutaja
Lahkominek lehe "Ukraina" kujjõ vaihõl
olõ-õi muutmiisi kokkovõtõt
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
Rida 39:
Ku sugukundlinõ kõrd lagosi (6.-9. a.s.), naksiq hummoguslaavi hõimõl arõnõma feodaalsuhtõq. Väega tähtsä oll' kaubatii [[Õdagumeri|Õdagumerest]] [[Must meri|Musta mereni]], miä vei [[varjaagiq|varjaagõ]] mant [[kreeklasõq|kreeklaisini]].
9. aastagasaal tekkü varafeodalistlinõ [[Kiievi-Vinne riik]], mink tuumik oll' Ukraina ala, vällä arvat lõunõhummogujago ja Krimm. Musta mere veeren stepen elliq 9. a.s. lõpost [[petšeneegiq]], 10. a.s. tungõq sinnäq [[polovetsiq]]. Kiievi-Vinne riigi häitseng oll' [[Vladimir
1187 om kroonikan edimäst kõrda tarvitõt nimme Ukraina (tuu tähendäs piirialla).
1239-40 tungõq Ukraina alalõ [[Batu-khaan]]i väeq nink vallutiq Perejaslavi, Tšernigivi, Krimmi, Kiievi ja Galõtši-Volõni. Vürstiriigiq sattuq vasallisõltuvustõ
Killustunut maad naksiq 14. a.s. tahtma õdagunaabriq: [[Leedu]] suurvürstiriik vallut' inämbüse Volõnist, Tšernigivi-Siverskimaa, Kiievimaa, Perejaslavi ala, osa Podilljat nink maa Dnepri ja Dnestri vaihõl Musta mereni. [[Poola]] sai hindäle Galõtšina, osa Podilljat ja Volõni, [[Moldova]] vürstiriik sai Bukoviina.
Krimmin tekkü 1440. aastagil hindäperi Krimmi khaaniriik, miä aastagast 1475 oll' vasallisõltuvusõn
11. rehekuu pääväl 1653 tekk' Vinne Maakogo ja 18. vahtsõaastakuu pääväl 1654 Perejaslavi Raada otsussõ, et Ukraina piät Vinnemaaga ütte minemä. Vinne-Poola sõda (1654-67) lõppi Andrussovo vaihõrahoga: Poola pidi tunnistama, et Kuraperve-Ukraina (säälhulgan Deulino vaihõrahoga 1618 Poolalõ lännüq Tšernigivi ala) ja Kiiev ommaq Vinne riigi osaq, Zaporižžja Sitš läts' Poola-Leedu ja Vinnemaa ütidse valitsõmisõ ala nink Hääperve-Ukraina jäi Poolalõ. Poola poolõ hoitjaq hetmaniq Võgovski ja Hmelnõtski Juri tahiq Poola võimo tagasi tuvvaq, a tuu lää-s kõrda.
|