Mine sisu juurde

Lahkominek lehe "Ukraina" kujjõ vaihõl

Lisatud 77 baiti ,  13 aasta eest
olõ-õi muutmiisi kokkovõtõt
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Resümee puudub
Rida 39:
Ku sugukundlinõ kõrd lagosi (6.-9. a.s.), naksiq hummoguslaavi hõimõl arõnõma feodaalsuhtõq. Väega tähtsä oll' kaubatii [[Õdagumeri|Õdagumerest]] [[Must meri|Musta mereni]], miä vei [[varjaagiq|varjaagõ]] mant [[kreeklasõq|kreeklaisini]].
 
9. aastagasaal tekkü varafeodalistlinõ [[Kiievi-Vinne riik]], mink tuumik oll' Ukraina ala, vällä arvat lõunõhummogujago ja Krimm. Musta mere veeren stepen elliq 9. a.s. lõpost [[petšeneegiq]], 10. a.s. tungõq sinnäq [[polovetsiq]]. Kiievi-Vinne riigi häitseng oll' [[Vladimir SvjatoslavitšiSvjatoslavitš]]i aol (980-1015). 988-989 sai riigiusos [[ristiusk]]. 11. aastagasaa tõõsõl poolõl naas' riik killunõma. [[Vladimir Monomahh]] (1113-1125) suut' riigi aotidsõlt ütes köütä, a peräst 1132. aastakka lagosi riik lõpligult. 11. aastagasaal leiväq lahko Tšernigivi ja Perejaslavi vürstiriik, 12. aastagasaal tekküq Galõtšina, Volodõmõri-Volõni ja Kiievi vürstiriik. 1199 ühend' Roman Mstislavitš (1170-1205) Galõtšina ja Volodõmõri-Volõni (Vladimiri-Volõõnia) Galõtši-Volõni (Galiitsia-Volõõnia) vürstiriigis. Taga-Karpaadi-Ukraina läts' 11. a.s. tõõsõl poolõl [[Ungari]] valdustõ.
 
1187 om kroonikan edimäst kõrda tarvitõt nimme Ukraina (tuu tähendäs piirialla).
 
1239-40 tungõq Ukraina alalõ [[Batu-khaan]]i väeq nink vallutiq Perejaslavi, Tšernigivi, Krimmi, Kiievi ja Galõtši-Volõni. Vürstiriigiq sattuq vasallisõltuvustõ Kuldhordist[[Kuldhord]]ist. Kõgõ tugõvamb - Galõtši-Volõni vürstiriik - alistõdiq lõpligult 1259. Kiiev es olõq inämb poliitilinõ ja kerigukeskus: aastagast 1169 oll' suurvürsti, aastagast 1299 metropoliidi residents Vladimirin.
 
Killustunut maad naksiq 14. a.s. tahtma õdagunaabriq: [[Leedu]] suurvürstiriik vallut' inämbüse Volõnist, Tšernigivi-Siverskimaa, Kiievimaa, Perejaslavi ala, osa Podilljat nink maa Dnepri ja Dnestri vaihõl Musta mereni. [[Poola]] sai hindäle Galõtšina, osa Podilljat ja Volõni, [[Moldova]] vürstiriik sai Bukoviina.
 
Krimmin tekkü 1440. aastagil hindäperi Krimmi khaaniriik, miä aastagast 1475 oll' vasallisõltuvusõn Türgüst[[Türgü]]st. 1480. a. paiko naksiq pääle Krimmi tatarlaisi ja Türgü rüüsteretkeq Ukraina alalõ, 1482 sai kõvva kannahtaq Kiiev.
 
Ukrainlasis[[Ukrainlasõq|Ukrainlasist]] kujosi vällä umaette rahvas 14.-15. a.s. Edesi lätsiq käsitüü ja kaubandus, kasviq liinaq. Mito liina sai 16. a.s. Magdeburgi õigusõ. Folvarkõ (poola mõisidõ) luumisõ peräst naas' talorahvas' 1460 ja 1490-92 Galõtšinan mässämä. 15. aastagasaast Lõunõhummogu-Ukraina steppehe pagõnuisist inemiisist saiq kasaguq. Noil, esiqeränis Zaporižžja Sitši kasagil oll' tähtsä osa ukraina rahva vabahusvõigõlusõn. Ukrainlasõq võitliq nii Poola-Leedu ku ka Türgü vallutajidõ vasta. 1500-1503 võidiq nääq Leedu suurvürstiriigilt tagasi suurõmba jao Tšernigivimaast. Peräst Lublini uniooni sõlmmist (1569) laiõnõsi Ukrainan poola magnaatõ võim. 16. aastagasaa keskpaigas oll' talorahvas põhilidsõlt sunnismaisõs tett. 1591-93 toimu Kossinski juhit nink 1594-96 Nalõvaiko juhit talorahva ja kasakidõ mäss. Rahvas olõ-s rahol ka usolidsõ survõga (Bresti unioon, 1596). 1638. aastagast pääle pagõsi kasakit ja talopoigõ Slobodaa-Ukrainahe. 1648-54 juhtõ Poola ülembvõimo vastalist võigõlust hetman Hmelnõtski Bogdan.
 
11. rehekuu pääväl 1653 tekk' Vinne Maakogo ja 18. vahtsõaastakuu pääväl 1654 Perejaslavi Raada otsussõ, et Ukraina piät Vinnemaaga ütte minemä. Vinne-Poola sõda (1654-67) lõppi Andrussovo vaihõrahoga: Poola pidi tunnistama, et Kuraperve-Ukraina (säälhulgan Deulino vaihõrahoga 1618 Poolalõ lännüq Tšernigivi ala) ja Kiiev ommaq Vinne riigi osaq, Zaporižžja Sitš läts' Poola-Leedu ja Vinnemaa ütidse valitsõmisõ ala nink Hääperve-Ukraina jäi Poolalõ. Poola poolõ hoitjaq hetmaniq Võgovski ja Hmelnõtski Juri tahiq Poola võimo tagasi tuvvaq, a tuu lää-s kõrda.
Anonüümne kasutaja