Lahkominek lehe "Ukrainlasõq" kujjõ vaihõl
ts r2.5.2) (robot manopandminõ: an, ar, az, be, be-x-old, bg, bs, bxr, ca, cs, cu, cv, de, eo, es, fi, fr, fy, gag, hr, hu, id, it, ja, ka, ko, krc, la, lad, lt, lv, mk, nl, nn, os, pl, pt, ro, ru, sah, sh, simple, sk, sl, sr, sv, tr, uk, yo, zh tävve |
Resümee puudub |
||
| Rida 3: | Rida 3: | ||
etnograafilidsõq rühmäq ommaq hutsuuliq ja boikiq (vai verhoviinlasõq), kiä elässeq Karpaadõn, lemkiq, kiä ommaq elänüq Beskiiden a täämpädses pääväs om inämbüs näist Ukrainahe ümbre asonu, ja polissjalasõq (polesjelasõq), kiä elässeq Põh'aõdagu-Ukrainah Polissjan. |
etnograafilidsõq rühmäq ommaq hutsuuliq ja boikiq (vai verhoviinlasõq), kiä elässeq Karpaadõn, lemkiq, kiä ommaq elänüq Beskiiden a täämpädses pääväs om inämbüs näist Ukrainahe ümbre asonu, ja polissjalasõq (polesjelasõq), kiä elässeq Põh'aõdagu-Ukrainah Polissjan. |
||
Uso poolõst ommaq ukrainlasõq suurõmbalt jaolt |
[[Usk|Uso]] poolõst ommaq ukrainlasõq suurõmbalt jaolt [[õigõusk]]liguq. Õdagupoolitsidõ ukrainlaisi hulgan om uniaatõ. |
||
Ukrainlaisi om 44-45 mill'onat, noist |
|||
* 37, |
* 37,5 mln. Ukrainan (77,8 % rahvastigust), |
||
* 4, |
* 4,4 mln. [[Vinnemaa]]l, |
||
* |
* 1,2 mln. [[Kanada]]n, |
||
* |
* 960 000 [[USA]]-n, |
||
* |
* 375 000 [[Moldova]]n, |
||
* |
* 333 000 [[Kasastan]]in, |
||
* |
* 159 000 [[Valgõvinne]]n. |
||
* 291 000 [[Valgõvinne]]n. |
|||
Eestin eläs umbõs |
Eestin eläs umbõs 28 000 ukrainlast. |
||
Pall'oq kunagidsõ NSVL-i alal elänüq ukrainlasõq ommaq üle lännüq vinne keelele, muuhulgan Ukrainan 27 %, Eestin 56 % ja Kasastanin 63 %. |
Pall'oq kunagidsõ NSVL-i alal elänüq ukrainlasõq ommaq üle lännüq vinne keelele, muuhulgan Ukrainan 27 %, Eestin 56 % ja Kasastanin 63 %. |
||
Kujo 28. joulukuu 2010, kell 12:59
Ukrainlasõq (umakeeline nimi ukraintsõ) om hummoguslaavi rahvas, Ukraina põhirahvas. Ukrainlasõq kujosiq umaette rahvas 14.-16. aastagasaal vanavinne rahva lõunõpoolitsõst harost, kink iinkäüjis ollivaq drevljaaniq, poljaaniq, severjaaniq jms. hummoguslaavi hõimoq. 15.-19. aastagasaal kutsuti ukrainlaisi ka väikeisis vindläisis. Ukrainlaisi etnograafilidsõq rühmäq ommaq hutsuuliq ja boikiq (vai verhoviinlasõq), kiä elässeq Karpaadõn, lemkiq, kiä ommaq elänüq Beskiiden a täämpädses pääväs om inämbüs näist Ukrainahe ümbre asonu, ja polissjalasõq (polesjelasõq), kiä elässeq Põh'aõdagu-Ukrainah Polissjan.
Uso poolõst ommaq ukrainlasõq suurõmbalt jaolt õigõuskliguq. Õdagupoolitsidõ ukrainlaisi hulgan om uniaatõ.
Ukrainlaisi om 44-45 mill'onat, noist
- 37,5 mln. Ukrainan (77,8 % rahvastigust),
- 4,4 mln. Vinnemaal,
- 1,2 mln. Kanadan,
- 960 000 USA-n,
- 375 000 Moldovan,
- 333 000 Kasastanin,
- 159 000 Valgõvinnen.
Eestin eläs umbõs 28 000 ukrainlast.
Pall'oq kunagidsõ NSVL-i alal elänüq ukrainlasõq ommaq üle lännüq vinne keelele, muuhulgan Ukrainan 27 %, Eestin 56 % ja Kasastanin 63 %.
Antropoloogilidsõlt kuulussõq ukrainlasõq keskõuruupa rassi. Kõgõ harilikumb om näide hulgan keskukraina tüüp, valdai tüüpi om Põh'a-Ukrainan. Vindläisiga võrrõldõn ommaq ukrainlasil tummõmbaq silmäq, tummõmbaq hiussõq, lühemb pää ja lajemb nägo.
Eestin eläväq ukrainlasõq ommaq loonuvaq uma organisats'ooni, mink nimi om Ukraina Kaasmaalaskund Eestin.