Lahkominek lehe "Lõunõeesti kiil" kujjõ vaihõl

← Innembäne muutminõ Vahtsõmb toimõndus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Kujo 2. märtekuu 2010, kell 16:14

Lõunaeesti kiil
Kõnõldas	Eestin
Kõnõlõjit	80 000
Ammõtlinõ kiil	-
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund	uurali
Keelerühmäq	soomõ-ugri õdagumeresoomõ
Keelekoodiq
ISO 639-1	-
ISO 639-2	fiu
ISO 639-3	est, vro

Pilt:Lounanaeesti k ja keelesaari kaart en.jpg

Lõunaeesti (võro, seto, mulgi, tarto) kiil ja keelesaarõq (Lutsi, Leivu ja Kraasna)

Lõunaeesti kiil om soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunarühmä kiil vai kiili (ja murdidõ) rühm. Lõunaeesti keele lähkümbäq sugulasõq ommaq eesti, vad'a, ja liivi kiil. Lõunaeesti keeleq ommaq võro, mulgi, tarto ja seto kiil. Naid kiili või pitäq Eesti põlitsis piirkundliidsis keelis.

Traditsioonilidsõ arvamisõ perrä om lõunaeesti kiil eesti keele lõunaeesti murdõrühm vai päämurrõq, mink ala käüväq võro, mulgi ja tarto murrõq ni seto murrõq vai murrak.

Lõunaeesti keele täämbädse päävä variandõst peetäs umaette keeles inämbüisi õnnõ võro kiilt, miä om eesti kiräkeelest kõgõ kavvõmb ja erälde keeles tunnistõt ka ISO Riikevaihõlidsõ Standardiorganisatsiooni puult ((keelekuud vro). Seto kiilt peetäs keeletiidüsen inämbüisi võro keele variandis. Tuuperäst om võro ja seto keele jaos mõnikõrd pruugit ka liitnimme võro-seto kiil.

Lõunaeesti keeleala õdagu- ja põh'ajaon kõnõldavit mulgi ja tarto kiilt peetäs täämbätseni pääväni inämbüisi murdis. Nääq ommaq põh'a- ja lõunaeesti keeleala piiri pääl, tuuperäst ommaq saanuq pall'o mõotuisi põh'aeesti poolõ päält ni kujonuq loomuligus üleminekis lõunaeesti süämen kõnõldavalt maksimaalsõlt lõunaeestilidselt võro keelelt eesti keelele.

Keele nimetämisest

Terminit lõunaeesti kiil pruugitas innekõgõ keele- ja kirändustiidüsen, kultuuriluun ni ammõtligun kontekstin (nt keele riikliidsin arõndusprogrammõn) lõunaeesti kiili ütitses nimetüses vai lõunaeesti kiräkeelist kõnõldõn. Traditsioonilidsõn murdõtiidüsen kõnõldas lõunaeesti murdist. Keele kõnõlõjaq esiq pruukvaq inämbüisi ummi keelenimetüisi: võro, seto, tarto ja mulgi kiil. Samasugune pruukminõ om harilik ka eesti üldkeelen (nt meediän).

Lõunaeesti kiilt om (päämidselt 1990. aastidõ algusõn) nimetet ka uandi (ugandi), ugala vai võro-seto keeles. Nimetüs uandi om peri Ugandi muistidsõ maakunna nimest ja tuuga om tähüstet innekõgõ tuu muistidsõ maakunna maiõ pääl olõvit tarto ja võro kiilt vai naidõ kiräkiili. Nimetüs ugala om saad muistitsidõ maakundõ Ugandi ja Sakala nimetüisi kokko pandõn, et ka mulgi kiilt üten haardaq. Liitnimetüsega võro-seto om näüdät võro ja seto keelelist kokkokuulumist. Ei muistitsidõ maakundõ nimist peri keelenimeq ega ka liitnimi võro-seto olõ-i laembat pruukmist löüdnüq.

Aolugu

Kooniq 19. aastagasaani olliq pruugin kats pia võrdsõt kiräkiilt - põh'aeesti (talliina) kiil ni lõunaeesti (tarto) kiil. Lõunaeesti kiräkeelen ilmu 1686. aastal, inne põh'aeesti kiilt, Wastne Testament (Vahtsõnõ Testament), a terveq piibli ilmu perän tervehnä siski põh'aeesti keelen. Ütitses eesti kiräkeeles sai peräkõrd põh'aeesti kiil, minkperäst lõunaeesti kiil ja timä kiräkiil jäiq taadõplaanilõ.

Täämbäne päiv

Seo ilma aigo om lõunaeesti keele kõgõ jovvulidsõmb ja inämb edendet osa võro kiil, mil om uma kiräkiil, kirändüs ja meediä ni midä opatas ka võro keeleala koolõn ja Tarto Ülikoolin. Võro keele kaitsõs, edendämises ja uurmises om luud eräle riigiammõt Võro Instituut. Veidemb om tegeld seto ja mulgi keele arõndamisõga. Ainugõnõ lõuneesti kiil, mink edendämises olõ-i tegünüq ütiskundlist liikmist, om tarto kiil.

Aastagast 2000 om lõunaeesti keele kaitsõ ja arõndamisõ töid tugõnuq kultuuriministeeriumi ala luud riiklinõ programm "Lõunaeesti kiil ja kultuur".

Kaeq viil

Välislingiq

Uurali keeleq
Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi
Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami
Mordva: ersä, mokša
Mari: niidümari, mäemari
Permi: permikomi, komi, urdmurdi
Ugri: handi, mansi, ungari
Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi

@@ Rida 19: / Rida 19: @@
 Lõunaeesti keele täämbädse päävä variandõst peetäs umaette keeles inämbüisi õnnõ [[võro kiil]]t, miä om eesti kiräkeelest kõgõ kavvõmb ja erälde keeles tunnistõt ka ISO Riikevaihõlidsõ Standardiorganisatsiooni puult (([http://www.sil.org/iso639-3/documentation.asp?id=vro keelekuud ''vro'']). Seto kiilt peetäs keeletiidüsen inämbüisi võro keele variandis. Tuuperäst om võro ja seto keele jaos mõnikõrd pruugit ka liitnimme ''võro-seto kiil''.
-Lõunaeesti keeleala õdagu- ja põh'ajaon kõnõldavit Mulgi ja Tarto kiilt peetäs täämbätseni pääväni inämbüisi murdis. Nääq ommaq põh'a- ja lõunaeesti keeleala piiri pääl, tuuperäst ommaq saanuq pall'o mõotuisi põh'aeesti poolõ päält ni kujonuq loomuligus üleminekis lõunaeesti süämen kõnõldavalt maksimaalsõlt lõunaeestilidselt võro keelelt eesti keelele.
+Lõunaeesti keeleala õdagu- ja põh'ajaon kõnõldavit mulgi ja tarto kiilt peetäs täämbätseni pääväni inämbüisi murdis. Nääq ommaq põh'a- ja lõunaeesti keeleala piiri pääl, tuuperäst ommaq saanuq pall'o mõotuisi põh'aeesti poolõ päält ni kujonuq loomuligus üleminekis lõunaeesti süämen kõnõldavalt maksimaalsõlt lõunaeestilidselt võro keelelt eesti keelele.
 ==Keele nimetämisest==