Lahkominek lehe "Kar'ala Vabariik" kujjõ vaihõl
ts robot manopandminõ: ace, af, ar, az, be, bg, bs, ca, cs, cv, de, el, eo, es, et, eu, fa, fi, fr, ga, he, hr, id, io, it, ja, ka, ko, kv, lt, lv, mk, mn, mr, ms, myv, nl, nn, no, os, pl, pt, ro, ru, sah, sh, sk, sl, sq, sr, sv, ta, tr, tt, ug, uk, vi |
|||
Rida 24: | Rida 24: | ||
==Poliitiga== |
==Poliitiga== |
||
Kar'ala Vabariigi pää (vinne keeli ''глава'') om [[Katanandovi Sergei]], kiä valiti ammõtihe 2002. aastagal. |
|||
==Luudus== |
==Luudus== |
Kujo 30. urbõkuu 2010, kell 10:47
| |||||
Riigikiil | vinne kiil | ||||
Pääliin | Petroskoi | ||||
Suurus | 172 400 km² | ||||
Rahvaarv | 687 500 (2009) | ||||
Internetitunnus | .ru |
Karjala Vabariik (kar'ala keelen Karjalan tazavaldu, vepsä keelen Karjalan Tazovaldkund, soomõ keelen Karjalan tasavalta) om hindävolinõ vabariik Vinnemaa võimu all.
Kar'ala Vabariik om Vinnemaa Põh'aõdagu föderaalringkunnan. Kar'ala Vabariigil ommaq piiriq Soomõ, Leningradi oblasti, Vologda oblasti, Arhangelski oblasti ja Murmanski oblastiga.
Vabariigi ainugõnõ riigikiil om vinne kiil. Kar'ala, vepsä ja soomõ kiil ommaq säädüse perrä "riikligult toeduq" keeleq. Näid pruugitas põhilidsõlt kultuurin, kunstin, koolitusõn ja meediän, näid uuritas ja arõndõdas.
Aolugu
Kar'ala Vabariik om osa aoluulidsõst Kar'alast.
Poliitiga
Kar'ala Vabariigi pää (vinne keeli глава) om Katanandovi Sergei, kiä valiti ammõtihe 2002. aastagal.
Luudus
Valitsõmisjaotus
Vabariik jagonõs 15 rajoonis.
Rahvastik
Kultuur
Kaeq viil
Hindäperi riigiq: Hindävolidsõq maaq ja piirkunnaq: |