Lahkominek lehe "Napoleoni sõaq" kujjõ vaihõl

← Innembäne muutminõ Vahtsõmb toimõndus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Kujo 2. vahtsõaastakuu 2010, kell 15:46

Napoleoni sõaq olliq sõaq midä Napoleoni juhit Prantsusõ edimäne keisririik pidi aastagil 1803-1815. Nuuq sõaq tulliq pääle Suurõ Prantsusõ riigipüürdmise sünnütet sõto. Prantsusmaa vallut' kipõstõ suurõmba jao Õuruupast, a jäi ka vallutõt maiõst kipõstõ ilma pääle hallõt lüvväqsaamist Vinnemaal 1812. aastagal. Napoleoni kaotuisi tulõmusõl tull' Prantsusmaal jälq võimolõ Bourbonõ monarkia ja kattõ ärq S'aksa-Rooma riik. Samal aol naas' Hispaania impeerium nõrgõnõma, tuuperäst, et ku Prantsusmaa Hispaaniat okupiirse es sutaq tuu inämb ummi võimoalotsit maid inämb nii häste kontrolli ja Ladina-Ameerigan naati tegemä riigipüürdit. Teno Napoleoni sõtolõ sai Briti impeeriumist maailma kõgõ võimsamb riik inämb ku saas aastagas.

Napoleoni sõaq lõppiq ku Napoleon sai 18. piimäkuu pääväl 1815 Waterloo all lüvväq ja sõlmiti Tõnõ Pariisi Raholepüng.

Kujo 2. vahtsõaastakuu 2010, kell 15:45 toimõndaq Valdis (arotus \| kirotusõq) 18 808 muudatust Resümee puudub ← Innembäne muutminõ		Kujo 2. vahtsõaastakuu 2010, kell 15:46 toimõndaq võtaq tagasi Valdis (arotus \| kirotusõq) 18 808 muudatust Resümee puudub Vahtsõmb toimõndus →
Rida 1:		Rida 1:
	[[Pilt:Austerlitz-baron-Pascal.jpg\|~~250px~~\|thumb\|Austerlitzi tapõlus]]		[[Pilt:Austerlitz-baron-Pascal.jpg\|300px\|thumb\|Austerlitzi tapõlus]]

	'''Napoleoni sõaq''' olliq [[sõda\|sõaq]] midä [[Napoleon I\|Napoleoni]] juhit [[Prantsusõ edimäne keisririik]] pidi aastagil 1803-1815. Nuuq sõaq tulliq pääle [[Suur Prantsusõ riigipüürdmine\|Suurõ Prantsusõ riigipüürdmise]] sünnütet sõto. Prantsusmaa vallut' kipõstõ suurõmba jao [[Õuruupa]]st, a jäi ka vallutõt maiõst kipõstõ ilma pääle hallõt lüvväqsaamist [[Vinnemaa]]l 1812. aastagal. Napoleoni kaotuisi tulõmusõl tull' Prantsusmaal jälq võimolõ Bourbonõ monarkia ja kattõ ärq [[S'aksa-Rooma riik]]. Samal aol naas' Hispaania impeerium nõrgõnõma, tuuperäst, et ku Prantsusmaa Hispaaniat okupiirse es sutaq tuu inämb ummi võimoalotsit maid inämb nii häste kontrolli ja [[Ladina-Ameeriga\|Ladina-Ameerigan]] naati tegemä riigipüürdit. Teno Napoleoni sõtolõ sai [[Briti impeerium]]ist maailma kõgõ võimsamb riik inämb ku saas aastagas.		'''Napoleoni sõaq''' olliq [[sõda\|sõaq]] midä [[Napoleon I\|Napoleoni]] juhit [[Prantsusõ edimäne keisririik]] pidi aastagil 1803-1815. Nuuq sõaq tulliq pääle [[Suur Prantsusõ riigipüürdmine\|Suurõ Prantsusõ riigipüürdmise]] sünnütet sõto. Prantsusmaa vallut' kipõstõ suurõmba jao [[Õuruupa]]st, a jäi ka vallutõt maiõst kipõstõ ilma pääle hallõt lüvväqsaamist [[Vinnemaa]]l 1812. aastagal. Napoleoni kaotuisi tulõmusõl tull' Prantsusmaal jälq võimolõ Bourbonõ monarkia ja kattõ ärq [[S'aksa-Rooma riik]]. Samal aol naas' Hispaania impeerium nõrgõnõma, tuuperäst, et ku Prantsusmaa Hispaaniat okupiirse es sutaq tuu inämb ummi võimoalotsit maid inämb nii häste kontrolli ja [[Ladina-Ameeriga\|Ladina-Ameerigan]] naati tegemä riigipüürdit. Teno Napoleoni sõtolõ sai [[Briti impeerium]]ist maailma kõgõ võimsamb riik inämb ku saas aastagas.