Kuupäiv

Kuupäiv om nimi, miä andas pääväle tuu kallendrisüstemi perrä. Kuupäävä perrä om võimalik üttemuudu arvo saiaq, määnest aastaga päivä mõtõldas. Kattõ kuupäivä saa võrrõldaq: üteldäq, kumb näist ja kupall'o om inne tõist. Näütüses Gregoriusõ kallendri perrä om määntsegi aastaga 13. lehekuu päiv kümme päivä peräst 3. lehekuu päivä.

Inämbüsen kallendriin om kuupääväl kolm ossa: päävä järekõrranummõr kuun, kuu ja aastak. Noilõ kolmõlõ osalõ võidas viil mano pandaq tõisigi, nt. nädälipäiv. Aastakkõ loetas hariligult määntsestki kokkolepütüst sündmüsest pääle. Näütüses sirvikallendrin om tuus võet Billingeni katastruuf.

Tõnõkõrd mõtõldas kuupäävä all päävä nimme ilma aastagaarvolda. Tuuga saa päävä pandaq paika ütel viiel kallendriaastaga piiren. Näütüses 24. piimäkuu päiv om egäl aastagal jaanipäiv.

Kuupäivi kirotamisõst

Kuupäivi kirotamisõs pruugitas päävä järekõrranumbrõ ja aastagaarvo jaos inämbüisi arvõ. Kuu võidas kirotaq nii sõnno kui arvõga. Hariligumbaq kuupäivi kirotamisõ võimalusõq ommaq järgmädseq:

• 13. lehekuu päiv 2006,
• 13. lehekuud 2006,
• 13.05.2006.