Lahkominek lehe "Suurõ-Jaani" kujjõ vaihõl
ee. k. Märgüs: Lähteteksti muudatus (2017) |
tsResümee puudub |
||
Rida 1: | Rida 1: | ||
{{EestiLiinLipulda |
|||
⚫ | |||
| nimi = Suurõ-jaani |
|||
| pilt = [[Pilt:Suure-Jaani Johannese kirik.jpg|250px]] |
|||
| pildiallkiri = Suurõ-Jaani järv ja kerik |
|||
<!-- |
|||
| lipu_pilt = |
|||
| lipu_link = |
|||
| vapi_pilt = |
|||
| vapi_link = |
|||
--> |
|||
| maakund = Viländimaa |
|||
⚫ | |||
| elänikke = 1031<ref name="Statistikaamet">Statistikaamet. 2020. RV0291U: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1. jaanuar. haldusjaotus seisuga 01.01.2018. Pruugit 26.11.2020. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0291U</ref> (01.01.2020) |
|||
| lat_deg = 58 |
|||
| lat_min = 37 |
|||
| lat_ik = N |
|||
| lon_deg = 25 |
|||
| lon_min = 28 |
|||
| lon_ik = E |
|||
}} |
|||
'''Suurõ-Jaani''' (eesti keelen ''Suure-Jaani'') om vallasisene [[liin]] [[Viländi maakund|Villändi maakunnan]] [[Põh’a-Sakala vald|Põh’a-Sakala vallan]]. Suurõ-Jaani sai alõviõigusõq 1924. ja liinaõigusõq 1938. aastagul.<ref name="P-S vald"></ref> |
'''Suurõ-Jaani''' (eesti keelen ''Suure-Jaani'') om vallasisene [[liin]] [[Viländi maakund|Villändi maakunnan]] [[Põh’a-Sakala vald|Põh’a-Sakala vallan]]. Suurõ-Jaani sai alõviõigusõq 1924. ja liinaõigusõq 1938. aastagul.<ref name="P-S vald"></ref> |
||
Parhillanõ Suurõ-Jaani tekkü muistidsõ Valula külä kotsilõ Suurõ-Jaani [[kerik (hoonõq)|kerigu]] lähkohe. Elokotust naati 17. aastagasaal nimmama kaitsõpühäligu Johannõsõ perrä Suurõ-Jaanis (''Gross Sankt Johannis''), õt timäl ja [[Kolga-Jaani]]l (väiku-jaani, ''Kein Sankt Johannis'') vaiht tetäq. Pikkä aigo olliq [[Köstri]]herrä tarõ ja kerik ni tuu huunõq ainukõsõq ehitüseq Suurõ-Jaanin, kooniq 19. aastagasaa lõpun naati Suurõ-Jaani lähküle Valula [[Kar'amõisa]] maiõ pääle eihtüskruntõ müümä. Liina edenemist takist’ seo, õt [[Lõhavere]] mõisaherrä lupa-as maad põh’andava [[Villändi]]–[[Talliin]]a [[raudtii]] tarbõs, nii õt raudtii luudi hoobis [[Olustvere|Olustverre]] ni Suurõ-Jaani jäi raudtiiütisüsest ilma.<ref name="P-S vald"></ref> |
Parhillanõ Suurõ-Jaani tekkü muistidsõ Valula külä kotsilõ Suurõ-Jaani [[kerik (hoonõq)|kerigu]] lähkohe. Elokotust naati 17. aastagasaal nimmama kaitsõpühäligu Johannõsõ perrä Suurõ-Jaanis (''Gross Sankt Johannis''), õt timäl ja [[Kolga-Jaani]]l (väiku-jaani, ''Kein Sankt Johannis'') vaiht tetäq. Pikkä aigo olliq [[Köstri]]herrä tarõ ja kerik ni tuu huunõq ainukõsõq ehitüseq Suurõ-Jaanin, kooniq 19. aastagasaa lõpun naati Suurõ-Jaani lähküle Valula [[Kar'amõisa]] maiõ pääle eihtüskruntõ müümä. Liina edenemist takist’ seo, õt [[Lõhavere]] mõisaherrä lupa-as maad põh’andava [[Villändi]]–[[Talliin]]a [[raudtii]] tarbõs, nii õt raudtii luudi hoobis [[Olustvere|Olustverre]] ni Suurõ-Jaani jäi raudtiiütisüsest ilma.<ref name="P-S vald"></ref> |
||
Suurõ-Jaanin om Jaani kerik, miä om kõgõ vanõmb [[Villändimaa]] kivist maakerik, miä ehitedi edimäst kõrda arvadaq 1300. aastagu kandin.<ref name="EELK">EELK Viljandi Praostkond. Suure-Jaani Johannese. Pruugit 13.05.2020. https://viljandi.praostkond.eelk.ee/kogudus.php?id=123</ref> |
Suurõ-Jaanin om Jaani kerik, miä om kõgõ vanõmb [[viländimaa|Villändimaa]] kivist maakerik, miä ehitedi edimäst kõrda arvadaq 1300. aastagu kandin.<ref name="EELK">EELK Viljandi Praostkond. Suure-Jaani Johannese. Pruugit 13.05.2020. https://viljandi.praostkond.eelk.ee/kogudus.php?id=123</ref> |
||
== Lätteq == |
== Lätteq == |
Viimäne kujo (26. märtekuu 2020, kell 18:52)
Suurõ-jaani | |
Suurõ-Jaani järv ja kerik |
|
---|---|
Maakund: Viländimaa | |
Suurus: 2,23[1] km² | |
Elänikke: 1031[2] (01.01.2020) | |
koordinaadiq: 58°37′ N 25°28′ E | |
Kon Suurõ-jaani Eestin om |
Suurõ-Jaani (eesti keelen Suure-Jaani) om vallasisene liin Villändi maakunnan Põh’a-Sakala vallan. Suurõ-Jaani sai alõviõigusõq 1924. ja liinaõigusõq 1938. aastagul.[1]
Parhillanõ Suurõ-Jaani tekkü muistidsõ Valula külä kotsilõ Suurõ-Jaani kerigu lähkohe. Elokotust naati 17. aastagasaal nimmama kaitsõpühäligu Johannõsõ perrä Suurõ-Jaanis (Gross Sankt Johannis), õt timäl ja Kolga-Jaanil (väiku-jaani, Kein Sankt Johannis) vaiht tetäq. Pikkä aigo olliq Köstriherrä tarõ ja kerik ni tuu huunõq ainukõsõq ehitüseq Suurõ-Jaanin, kooniq 19. aastagasaa lõpun naati Suurõ-Jaani lähküle Valula Kar'amõisa maiõ pääle eihtüskruntõ müümä. Liina edenemist takist’ seo, õt Lõhavere mõisaherrä lupa-as maad põh’andava Villändi–Talliina raudtii tarbõs, nii õt raudtii luudi hoobis Olustverre ni Suurõ-Jaani jäi raudtiiütisüsest ilma.[1]
Suurõ-Jaanin om Jaani kerik, miä om kõgõ vanõmb Villändimaa kivist maakerik, miä ehitedi edimäst kõrda arvadaq 1300. aastagu kandin.[3]
Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Põhja-Sakala vald. Suure-Jaani linn. pruugit 13.05.2020. http://www.pohja-sakala.ee/suure-jaani-linn1
- ↑ Statistikaamet. 2020. RV0291U: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1. jaanuar. haldusjaotus seisuga 01.01.2018. Pruugit 26.11.2020. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0291U
- ↑ EELK Viljandi Praostkond. Suure-Jaani Johannese. Pruugit 13.05.2020. https://viljandi.praostkond.eelk.ee/kogudus.php?id=123
Eesti liinaq |
---|
Abja-Paluoja | Antsla | Elvä | Haapsalu | Jõgõva | Jõhvi | Kallastõ | Karksi-Nuia | Kehrä | Keilä | Kilingi-Nõmmõ | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kurõssaarõ | Kärdlä | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvii | Mõisakülä | Narva | Narva-Jõõsuu | Otõmpää | Paidõ | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärno | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpinä | Sauõ | Sillamäe | Sindi | Suurõ-Jaani | Talliin | Tamsalu | Tapa | Tarto | Tõrva | Türi | Valga | Viländi | Võhma | Võro |