Lahkominek lehe "Inemise luuvärk" kujjõ vaihõl

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
olõ-õi muutmiisi kokkovõtõt
(Vahtsõnõ leht: 150px|thumb|Inemise luuvärk '''Inemise luuvärk''' om luiõ kogo, miä and inemise iholõ kujo ja kindmüse. Luuvärk om mitmõmoodolii...)
 
 
Luuvärk om mitmõmoodoliidsist luist kokko pant. Luiõ [[arv]] om 207. Täüskasunul inemisel tulõvaq viil 32 [[hammas]]t mano.Luuq ommaq osast kõvastõ kokko kasunu, osast krõmps- ehk kõrrõluuga tõnõ tõsõga ühendet, nii et näid õnnõgi veidüq liigutadaq ehk painutadaq või. Tõsõq luuq jälq liiguvaq kergehe, nii kui [[väits]]e terä väitse pää sisen - nuuq luuq ommaq sõs sidemidega ja [[hint]]ega [[jakk]]õ läbi ühendet. Egaüte sääntse luu ots om jakun sille krõmps- ehk kõrrõluuga katõt ja üte õlisarnatsõ vedelüsega, miä [[jaku-võiõq|jaku-võidõs]] kutsutas, nilbõs tett. Tuuläbi liiguvaq luuq jakust kergembäst, nii kui ka [[vankri]]q, [[uuri]]q ehk massina [[ratas|rattaq]] sõs õnnõgi kergehe käüväq, kui nääq [[rasõv|rasva]] ehk [[õli]]ga võietu ommaq.
 
Luiõ muud om mitmõsugunõ. Mõnõq ommaq lajaq ja lapikoq, nii nimelt [[puusaluu]]q ja luuq [[pää]] külen; tõsõq ommaq lühkeseq ja paksoq, nii nimelt [[sälgruuts|sälgroodso]] tüküq; jälq tõsõq ommaq toro-sarnatsõq ja sisest tühäq; torodõ sisen om säsü. Päält ommaq luuq üte nahaga katõtuq, miä [[luu-nahk|luu-nahas]] nimitetäs. Tuust nahast käü pall'o [[suun]]i läbi ja noidõ suuni läbi saavaq luuq umma toitu.
 
Latsõpõlvõn ommaq luuq krõmpsluu sarnatsõq ja õigõ väikeisi latsi luuq ommaq pehmeq ja painuvaq. Tuuperäst piät ette kaetama, et väikeisi latsi kõvva kinniq ei mähitäq ei ka liig varra saistaq ja minnäq ehk kõndi ei lastaq, tuuperäst et tuu läbi painuvaq pehmeq luuq pia kõvõras ja saavaq kõgõs eloaos ärqnurjastetüs. Katõlkümnemäl eloaastagal arvata ommaq luuq tävves ja kõvas saanuq; vana iä sisen lääväq nimäq hapras ja võivaq kergehe katski murduda.
 
==Kirändüs==
18 615

muudatust

Juhtmisvaliguq