Udmurdi kiil

Udmurdi kiil (удмурт кыл)
Kõnõldas	Udmurdimaal, Baskiirimaal ja mujjal Vinnemaa Volga jõõ piirkunnan
Kõnõlõjit	324 338
Ammõtlinõ kiil	Udmurdimaal
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund	uurali
Keelerühmäq	soomõ-ugri permi
Keelekoodiq
ISO 639-1	-
ISO 639-2	udm
ISO 639-3	udm

Vinne-udmurdi katskeeline silt Udmurdimaa pääliinan Ižin.

Udmurdi kiil (удмурт кыл) om soomõ-ugri kiilkunna permi kiil. Kiilt  kõnõlõsõq udmurdiq. Vinnemaal Udmurdi Hindävolitsõn Vabariigin om udmurdi kiil vinne keele kõrval ammõtlinõ kiil.

2010. aastaga Vinnemaa rahvalugõmisõ perrä kõnõli Vinnemaal udmurdi kiilt 324 338 inemist. 

Kõgõ lähkümbäq hõimokeeleq ommaq komi kiil ja permikomi kiil.

Udmurdi kiil om ohoalonõ kiil. Udmurdi kiilt kõnõldas veidüq ja taad ei peetäq tähtsäs. Vinne kiilt on udmurdõlõ egä päiv tarvis, õnnõ udmurdi keelega toimõ ei tulõq. 99 000 udmurdi koolilatsõst opvaq imäkiilt õnnõ 29 000, udmurdikiilset oppust om õnnõ maa-algkoolõn, miä ommaq ettevalmistusõs vinnekiilsele oppusõlõ. Udmurdi Vabariigi parlament om andnuq udmurdi keelele riigikeele staatusõ, a keelesäädüs löüd tugõvat vastasaiso.

Esiqmuudu tõisist soomõ-ugri keelist om udmurdi kiil tuu poolõst, et täl om rasõhus viimädse silbi pääl. Arvatas, et tuu om turgi kiili mõjo. Udmurdi keelen olõ-iq vabahelükokkokõlla. Udmurdi keelen om 15 käänüst. 

Udmurdi tähistü om kirillitsa tähtiga ja näge vällä sääne:

А

Б

В

Г

Д

Е

Ё

Ж

Ӝ

З

Ӟ

И

Ӥ

Й

К

Л

М

Н

О

Ӧ

П

Р

С

Т

У

Ф

Х

Ц

Ч

Ӵ

Ш

Щ

Ъ

Ы

Ь

Э

Ю

Я

а

б

в

г

д

е

ё

ж

ӝ

з

ӟ

и

ӥ

й

к

л

м

н

о

ö

п

р

с

т

у

ф

х

ц

ч

ӵ

ш

щ

ъ

ы

ь

э

ю

я

a

b

v

g

d

e/je

jo

ž

dž

z

dź

i

ï

j

k

l

m

n

o

ö

p

r

s

t

u

f

h

c

ć

tš

š

"

y

'/j

e

ju

ja

Uurali keeleq
Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi
Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami
Mordva: ersä, mokša
Mari: niidümari, mäemari
Permi: permikomi, komi, urdmurdi
Ugri: handi, mansi, ungari
Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi