Lahkominek lehe "Ukrainlasõq" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
toimõndus, liigõndus
Rida 8: Rida 8:
</div>
</div>


==Usk==
[[Usk|Uso]] poolõst ommaq ukrainlasõq suurõmbalt jaolt [[õigõusk]]liguq. Õdagupoolitsidõ ukrainlaisi hulgan om uniaatõ.
[[Usk|Uso]] poolõst ommaq ukrainlasõq suurõmbalt jaolt [[õigõusk]]liguq. Õdagupoolitsidõ ukrainlaisi hulgan om uniaatõ.


==Ukrainlaisi arv==
Ukrainlaisi om 44-45 mill'onat, noist
Ukrainlaisi om 44-45 mill'onat, noist
* 37,5 mln. Ukrainan (77,8 % rahvastigust),
* 37,5 mln. Ukrainan (77,8 % rahvastigust),
Rida 21: Rida 23:
[[Eesti]]n eläs umbõs 28 000 ukrainlast.
[[Eesti]]n eläs umbõs 28 000 ukrainlast.


==Kiil==
Pall'oq kunagidsõ [[NSVL]]-i alal elänüq ukrainlasõq ommaq üle lännüq [[vinne kiil|vinne keelele]], muuhulgan Ukrainan 27 %, Eestin 56 % ja Kasastanin 63 %.
Pall'oq kunagidsõ [[NSVL]]-i alal elänüq ukrainlasõq ommaq üle lännüq [[vinne kiil|vinne keelele]], muuhulgan Ukrainan 27 %, Eestin 56 % ja Kasastanin 63 %.


==Antropoloogia==
Antropoloogilidsõlt kuulussõq ukrainlasõq keskõuruupa rassi. Kõgõ harilikumb om näide hulgan keskukraina tüüp, valdai tüüpi om Põh'a-Ukrainan. [[vindläseq|Vindläisiga]] võrrõldõn ommaq ukrainlasil tummõmbaq [[silm]]äq, tummõmbaq [[hiussõq]], lühemb [[inemise pää|pää]] ja lajemb nägo.
Antropoloogilidsõlt kuulussõq ukrainlasõq keskõuruupa rassi. Kõgõ harilikumb om näide hulgan keskukraina tüüp, valdai tüüpi om Põh'a-Ukrainan. [[vindläseq|Vindläisiga]] võrrõldõn ommaq ukrainlasil tummõmbaq [[silm]]äq, tummõmbaq [[hiussõq]], lühemb [[inemise pää|pää]] ja lajemb nägo.


==Ukrainlasõq Eestin==
Eestin eläväq ukrainlasõq ommaq loonuvaq uma organisats'ooni, mink nimi om Ukraina Kaasmaalaskund Eestin.
Eestin eläväq ukrainlasõq ommaq loonuvaq uma organisats'ooni, mink nimi om Ukraina Kaasmaalaskund Eestin.



Kujo 3. piimäkuu 2016, kell 08:37

Ukrainlasõq (umakeeline nimi ukraintsõ) om hummoguslaavi rahvas, Ukraina põhirahvas. Ukrainlasõq kujosiq umaette rahvas 14.-16. aastagasaal vanavinne rahva lõunõpoolitsõst harost, kink iinkäüjis ollivaq drevljaaniq, poljaaniq, severjaaniq jms. hummoguslaavi hõimoq. 15.-19. aastagasaal kutsuti ukrainlaisi ka väikeisis vindläisis. Ukrainlaisi etnograafilidsõq rühmäq ommaq hutsuuliq ja boikiq (vai verhoviinlasõq), kiä elässeq Karpaadõn, lemkiq, kiä ommaq elänüq Beskiiden a täämpädses pääväs om inämbüs näist Ukrainahe ümbre asonu, ja polissjalasõq (polesjelasõq), kiä elässeq Põh'aõdagu-Ukrainah Polissjan.

Kuulsit ukrainlaisi

Usk

Uso poolõst ommaq ukrainlasõq suurõmbalt jaolt õigõuskliguq. Õdagupoolitsidõ ukrainlaisi hulgan om uniaatõ.

Ukrainlaisi arv

Ukrainlaisi om 44-45 mill'onat, noist

Eestin eläs umbõs 28 000 ukrainlast.

Kiil

Pall'oq kunagidsõ NSVL-i alal elänüq ukrainlasõq ommaq üle lännüq vinne keelele, muuhulgan Ukrainan 27 %, Eestin 56 % ja Kasastanin 63 %.

Antropoloogia

Antropoloogilidsõlt kuulussõq ukrainlasõq keskõuruupa rassi. Kõgõ harilikumb om näide hulgan keskukraina tüüp, valdai tüüpi om Põh'a-Ukrainan. Vindläisiga võrrõldõn ommaq ukrainlasil tummõmbaq silmäq, tummõmbaq hiussõq, lühemb pää ja lajemb nägo.

Ukrainlasõq Eestin

Eestin eläväq ukrainlasõq ommaq loonuvaq uma organisats'ooni, mink nimi om Ukraina Kaasmaalaskund Eestin.