Lahkominek lehe "Ukrainlasõq" kujjõ vaihõl
Resümee puudub |
toimõndus, liigõndus |
||
Rida 8: | Rida 8: | ||
</div> |
</div> |
||
==Usk== |
|||
[[Usk|Uso]] poolõst ommaq ukrainlasõq suurõmbalt jaolt [[õigõusk]]liguq. Õdagupoolitsidõ ukrainlaisi hulgan om uniaatõ. |
[[Usk|Uso]] poolõst ommaq ukrainlasõq suurõmbalt jaolt [[õigõusk]]liguq. Õdagupoolitsidõ ukrainlaisi hulgan om uniaatõ. |
||
==Ukrainlaisi arv== |
|||
Ukrainlaisi om 44-45 mill'onat, noist |
Ukrainlaisi om 44-45 mill'onat, noist |
||
* 37,5 mln. Ukrainan (77,8 % rahvastigust), |
* 37,5 mln. Ukrainan (77,8 % rahvastigust), |
||
Rida 21: | Rida 23: | ||
[[Eesti]]n eläs umbõs 28 000 ukrainlast. |
[[Eesti]]n eläs umbõs 28 000 ukrainlast. |
||
==Kiil== |
|||
Pall'oq kunagidsõ [[NSVL]]-i alal elänüq ukrainlasõq ommaq üle lännüq [[vinne kiil|vinne keelele]], muuhulgan Ukrainan 27 %, Eestin 56 % ja Kasastanin 63 %. |
Pall'oq kunagidsõ [[NSVL]]-i alal elänüq ukrainlasõq ommaq üle lännüq [[vinne kiil|vinne keelele]], muuhulgan Ukrainan 27 %, Eestin 56 % ja Kasastanin 63 %. |
||
==Antropoloogia== |
|||
Antropoloogilidsõlt kuulussõq ukrainlasõq keskõuruupa rassi. Kõgõ harilikumb om näide hulgan keskukraina tüüp, valdai tüüpi om Põh'a-Ukrainan. [[vindläseq|Vindläisiga]] võrrõldõn ommaq ukrainlasil tummõmbaq [[silm]]äq, tummõmbaq [[hiussõq]], lühemb [[inemise pää|pää]] ja lajemb nägo. |
Antropoloogilidsõlt kuulussõq ukrainlasõq keskõuruupa rassi. Kõgõ harilikumb om näide hulgan keskukraina tüüp, valdai tüüpi om Põh'a-Ukrainan. [[vindläseq|Vindläisiga]] võrrõldõn ommaq ukrainlasil tummõmbaq [[silm]]äq, tummõmbaq [[hiussõq]], lühemb [[inemise pää|pää]] ja lajemb nägo. |
||
==Ukrainlasõq Eestin== |
|||
Eestin eläväq ukrainlasõq ommaq loonuvaq uma organisats'ooni, mink nimi om Ukraina Kaasmaalaskund Eestin. |
Eestin eläväq ukrainlasõq ommaq loonuvaq uma organisats'ooni, mink nimi om Ukraina Kaasmaalaskund Eestin. |
||
Kujo 3. piimäkuu 2016, kell 08:37
Ukrainlasõq (umakeeline nimi ukraintsõ) om hummoguslaavi rahvas, Ukraina põhirahvas. Ukrainlasõq kujosiq umaette rahvas 14.-16. aastagasaal vanavinne rahva lõunõpoolitsõst harost, kink iinkäüjis ollivaq drevljaaniq, poljaaniq, severjaaniq jms. hummoguslaavi hõimoq. 15.-19. aastagasaal kutsuti ukrainlaisi ka väikeisis vindläisis. Ukrainlaisi etnograafilidsõq rühmäq ommaq hutsuuliq ja boikiq (vai verhoviinlasõq), kiä elässeq Karpaadõn, lemkiq, kiä ommaq elänüq Beskiiden a täämpädses pääväs om inämbüs näist Ukrainahe ümbre asonu, ja polissjalasõq (polesjelasõq), kiä elässeq Põh'aõdagu-Ukrainah Polissjan.
Kuulsit ukrainlaisi
Usk
Uso poolõst ommaq ukrainlasõq suurõmbalt jaolt õigõuskliguq. Õdagupoolitsidõ ukrainlaisi hulgan om uniaatõ.
Ukrainlaisi arv
Ukrainlaisi om 44-45 mill'onat, noist
- 37,5 mln. Ukrainan (77,8 % rahvastigust),
- 4,4 mln. Vinnemaal,
- 1,2 mln. Kanadan,
- 960 000 USA-n,
- 375 000 Moldovan,
- 333 000 Kasastanin,
- 159 000 Valgõvinnen.
Eestin eläs umbõs 28 000 ukrainlast.
Kiil
Pall'oq kunagidsõ NSVL-i alal elänüq ukrainlasõq ommaq üle lännüq vinne keelele, muuhulgan Ukrainan 27 %, Eestin 56 % ja Kasastanin 63 %.
Antropoloogia
Antropoloogilidsõlt kuulussõq ukrainlasõq keskõuruupa rassi. Kõgõ harilikumb om näide hulgan keskukraina tüüp, valdai tüüpi om Põh'a-Ukrainan. Vindläisiga võrrõldõn ommaq ukrainlasil tummõmbaq silmäq, tummõmbaq hiussõq, lühemb pää ja lajemb nägo.
Ukrainlasõq Eestin
Eestin eläväq ukrainlasõq ommaq loonuvaq uma organisats'ooni, mink nimi om Ukraina Kaasmaalaskund Eestin.