Lahkominek lehe "S'aksamaa" kujjõ vaihõl

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 1548 baiti ,  5 aasta eest
olõ-õi muutmiisi kokkovõtõt
ts (Bot: Migrating 249 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q183 (translate me))
 
'''S'aksamaa''' (S'aksa Liitvabariik, [[s'aksa kiil|s'aksa keelen]] ''Bundesrepublik Deutschland'') om [[Õuruupa]] riik.
 
S'aksamaa (ammõtlinõ nimitüs om S'aksamaa Liitvabariik) om föderaalnõ vabariik Kesk-Euruupan. S'aksamaa naabriq ommaq Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luksõmburg, Belgiä ja Holland. Põh'a puul om luudusligus riigipiiris Põh'ameri ja Õdagumeri.
 
S'aksamaa päälinn om Berliin. Saksamaal om 16 liidomaad ja 82 mill'onat elänikku.
 
Nimi 
 
1949. aastagast om riigi ammõtlinõ nimi ''Bundesrepublik Deutschland'', võro keelen S'aksamaa Liitvabariik (kooniq 1983. a S'aksa Föderatiivnõ Vabariik).
 
2010. aastaga saisoga om S'aksamaa Euruupa Liido kõgõ suurõmba inemiisi arvoga riik. Maailman om S'aksamaa inemiisi arvo poolõst 15. kotusõ pääl. Rahva tihehüs om S'aksamaal 229.4 inemist kruutkilomiitre kotsilõ.
 
Keskmäne eloigä om 79,9 aastagat. Ütel immäl om keskmädselt 1,4 last ja kuulminõ om 7,9 1000 inemise kotsilõ 2009. aastaga saisoga. Neoq näütäjäq ommaq üteq maailma madalambaq.
 
 
 
91% S'aksamaa inemiisist ommaq s'akslasõq. 2004. aastaga seisoga registreeriti S'aksamaal säidse mill'onat välisriike kodanikku.
 
 
 
Liinaq 
 
 
 
Luudus ja ilm 
 
S'aksamaal om paras ilm lämmä suvõ  ja külmä talvõga, a pikembit külmi ja lumitsit aigõ om harva. Vihma satas aastak läbi. Talvõ keskmäne lämmäkraat om 0 °C. Taivavii hulk om paras, 500 mm.
 
Veekogoq
 
 
 
Jõõq
 
Kõgõ pikembäq:
 
1.Doonau (Donau; 2852 km)
 
2.Rein (Rhein; 1320 km)
 
3.Elbe (1165 km)
 
4.Oder (866,12 km)
 
5.Mosel (545 km)
 
6.Main (524 km)
 
7.Inn (510 km)
 
8.Weser (433 km)
 
9.Saale (413 km)
 
10.Spree (382 km)
 
 

Juhtmisvaliguq