Lahkominek lehe "Prantsusõ kiil" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ts robot manopandminõ: ff:Faransinkoore
ts robot ärqvõtminõ: pfl:Fronzeesischi Schbroch (strong connection between (2) fiu-vro:Prantsusõ kiil and pfl:Fronzeesisch Schbrooch)
Rida 169: Rida 169:
[[uz:Fransuz tili]]
[[uz:Fransuz tili]]
[[pa:ਫ਼ਰਾਂਸੀਸੀ ਭਾਸ਼ਾ]]
[[pa:ਫ਼ਰਾਂਸੀਸੀ ਭਾਸ਼ਾ]]
[[pfl:Fronzeesischi Schbroch]]
[[pag:Salitan Français]]
[[pag:Salitan Français]]
[[pnb:فرانسیسی]]
[[pnb:فرانسیسی]]

Kujo 30. urbõkuu 2013, kell 09:06

Prantsusõ kiil
Kõnõldas Prantsusmaal, Belgiän, Sveidsin, Luksõmburgin, Kanadan, mitmõl puul Afrikan
Kõnõlõjit 110 mln ku imäkiilt
Ammõtlinõ kiil 30 riigin
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund indoõuruupa
Keelerühmäq itali
(õdagu-)romaani
gallo-ibeeriä
gallo-romaani
Keelekoodiq
ISO 639-1 fr
ISO 639-2 fre/fra
ISO 639-3 fra

Prantsusõ kiil (français [fʁɑ̃sɛ], la langue française) om indoõuruupa kiili romaani rühmä kiil. Taa om maailman umbõs 110 mill'onal inemisõl imäkiil, ku tõist kiilt mõist taad viil 190 mill'onat ni 200 mill'onat opvaq taad ku võõrkiilt. Pääle Prantsusmaa om taa riigikeeles viil Haitin ja om üts riigikeelist Belgiän, Sveidsin, Luksõmburgin, Kanadan ja mitmõn Aafriga riigin. Prantsuse kiil om tüükiil ka mõnõn rahvusvaihlidsõn organisatsioonin, näütüses ROK-in, WTO-n, FIFA-n, ÜRO-n, Aafriga Liidon, EBU-n ja muial.

Aolugu

Prantsusõ kiil sai algusõ ladina keele murdõst, midä 4. aastagasaal Gallian kõnõldi. 12. aastagasaas oll' inämb-vähämb vällä kujonuq vanaprantsusõ keelekujo, minkan on kirjä pant ka prantsusõ eepos, "Rolandi laul". Umbõs 15. aastagasaal kujosi vällä parhillanõ prantsusõ kiil. 17. ja 18. aastagasaal oll' prantsusõ kiil mitmin Õuruupa riigen korgklassi kiil.