Lahkominek lehe "Aastak" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arotus | kirotusõq)
ts r2.7.3) (robot manopandminõ: ilo:Tawen
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Rida 2: Rida 2:


[[Kallendriaastak|Kallendriaastagan]] om 12 [[kuu (aomõõt)|kuud]]. Tavalidsõn kallendriaastagan om 365 päivä, [[liigaastak|liigaastagan]] 366 päivä.
[[Kallendriaastak|Kallendriaastagan]] om 12 [[kuu (aomõõt)|kuud]]. Tavalidsõn kallendriaastagan om 365 päivä, [[liigaastak|liigaastagan]] 366 päivä.

== Mõistatuisi aastaga kotsilõ ==
* ''Üts tamm, katstõsikümme harro, õgah haroh nelli pessä, õgah pesäh säitse munna?'' (Aestak, katstõistkümme kuud, nelli nädälit, säidse päivä. [[Setomaa]], 1936.)<ref>Krikmanni Arvo, "[[Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ]]". Eesti Kirändüsmuusõum, Tarto 2000, lk. 89.</ref>

== Lätteq ==
<references>


[[Katõgooria:Aomõõduq]]
[[Katõgooria:Aomõõduq]]

Kujo 25. joulukuu 2012, kell 14:06

Aastak om aomõõt. Üts aastak om aig, miä kulus Maal üte tiiro tegemises ümbre Päävä. Aastaga pikkus om 365 ja 366 päävä vaihhõl. Lajõmban mõttõn või kõnõldaq kah mõnõ muu hod'otähe aastagast, nt. Jupiteri aastak om aig, miä kulus Jupiteril üte tiiro tegemises ümbre päävä.

Kallendriaastagan om 12 kuud. Tavalidsõn kallendriaastagan om 365 päivä, liigaastagan 366 päivä.

Mõistatuisi aastaga kotsilõ

  • Üts tamm, katstõsikümme harro, õgah haroh nelli pessä, õgah pesäh säitse munna? (Aestak, katstõistkümme kuud, nelli nädälit, säidse päivä. Setomaa, 1936.)[1]

Lätteq

<references>

  1. Krikmanni Arvo, "Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ". Eesti Kirändüsmuusõum, Tarto 2000, lk. 89.