Lahkominek lehe "Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vahtsõnõ leht: thumb|400|Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam väläst '''Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam''' (inglüse keele International Space Station, ...
 
Resümee puudub
Rida 4: Rida 4:
Ilmaruumijaamah om vähene [[rasõhusjõud]]. Tuud tarvitõdas [[Elotiidüs|elotiide]], [[keemiä]], [[meditsiin]]i, [[psükoloogia]] ja [[füüsiga]] uurmisõs ja säält kaias ilmaruumi ja ilma Maal. Ilmaruumijaamah proovitas massinit, miä um vaia [[Kuu]]l ja [[Mars]]il.
Ilmaruumijaamah om vähene [[rasõhusjõud]]. Tuud tarvitõdas [[Elotiidüs|elotiide]], [[keemiä]], [[meditsiin]]i, [[psükoloogia]] ja [[füüsiga]] uurmisõs ja säält kaias ilmaruumi ja ilma Maal. Ilmaruumijaamah proovitas massinit, miä um vaia [[Kuu]]l ja [[Mars]]il.


Jaaman ommaq inemiseq elänüq 11 aastagat ja tan ummaq käünüq [[ilmaruumilindaja]]q viiesttõistkümmnest riigist.
Jaaman ommaq inemiseq elänüq 11 aastagat ja tan ommaq käünüq [[ilmaruumilindaja]]q viiesttõistkümmnest riigist.


Ilmaruumijaama tarvitasõq viis ilmaruumikeskust: [[NASA]], [[Õuruupa Ilmaruumikeskus]] (ESA), [[Vinnemaa Ilmaruumikeskus]] (RKA), [[Jaapani Ilmaruumiuurmisõ keskus]] (JAXA) ja [[Kanada Ilmaruumikeskus]] (CSA). Jaam um tett katõst tüküst: Vinnemaa tüküst ja tõõstõ riike tüküst. Orbiidi kõrgus om 278 ku 460 kilomiitrit. Keskmäne kibõhus um 27 743,8 kilomiitrit tunnih. Üüpäiväs tege 15,7 tsiiru ümbre maakera. Täl um raha kooniq 2020. aastagani, a tä saa üleväh ollaq 2028. aastagani.
Ilmaruumijaama tarvitasõq viis ilmaruumikeskust: [[NASA]], [[Õuruupa Ilmaruumikeskus]] (ESA), [[Vinnemaa Ilmaruumikeskus]] (RKA), [[Jaapani Ilmaruumiuurmisõ keskus]] (JAXA) ja [[Kanada Ilmaruumikeskus]] (CSA). Jaam um tett katõst tüküst: Vinnemaa tüküst ja tõisi riike tüküst. Orbiidi korgus om 278 kooniq 460 kilomiitrit. Keskmäne kibõhus um 27 743,8 kilomiitrit tunnih. Üüpääväh tege 15,7 tsiiru ümbre maakera. Täl um rahha kooniq 2020. aastagani, a tä saa üleväh ollaq 2028. aastagani.


[[Katõgooria:Ilmaruumiuurminõ]]
[[Katõgooria:Ilmaruumiuurminõ]]

Kujo 16. lehekuu 2012, kell 22:35

Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam väläst

Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam (inglüse keele International Space Station, lühend ISS) om riikevaihõlinõ ilmaruumi uurmisõ jaam madalal Maa orbiidil. Taa um ütsäs ilmaruumijaam. Inne olliq viil jaamaq Salyut, Almaz, Skylab ja Mir. Ilmaruumijaam on tett pall'odõst tükest, edimäne tükk viidi üles aastagal 1998. Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam um kygõ suurõmb satelliit. Tuud saa Maa päält silmagaq nätaq.

Ilmaruumijaamah om vähene rasõhusjõud. Tuud tarvitõdas elotiide, keemiä, meditsiini, psükoloogia ja füüsiga uurmisõs ja säält kaias ilmaruumi ja ilma Maal. Ilmaruumijaamah proovitas massinit, miä um vaia Kuul ja Marsil.

Jaaman ommaq inemiseq elänüq 11 aastagat ja tan ommaq käünüq ilmaruumilindajaq viiesttõistkümmnest riigist.

Ilmaruumijaama tarvitasõq viis ilmaruumikeskust: NASA, Õuruupa Ilmaruumikeskus (ESA), Vinnemaa Ilmaruumikeskus (RKA), Jaapani Ilmaruumiuurmisõ keskus (JAXA) ja Kanada Ilmaruumikeskus (CSA). Jaam um tett katõst tüküst: Vinnemaa tüküst ja tõisi riike tüküst. Orbiidi korgus om 278 kooniq 460 kilomiitrit. Keskmäne kibõhus um 27 743,8 kilomiitrit tunnih. Üüpääväh tege 15,7 tsiiru ümbre maakera. Täl um rahha kooniq 2020. aastagani, a tä saa üleväh ollaq 2028. aastagani.