Lahkominek lehe "Inemise luuvärk" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arotus | kirotusõq)
ts r2.6.4) (robot tävvendämine: cs:Lidská kostra
ts r2.7.1) (robot manopandminõ: nl:Menselijk skelet
Rida 42: Rida 42:
[[lv:Cilvēka skelets]]
[[lv:Cilvēka skelets]]
[[my:လူ၏ အရိုးဖွဲ့စည်းပုံ]]
[[my:လူ၏ အရိုးဖွဲ့စည်းပုံ]]
[[nl:Menselijk skelet]]
[[km:គ្រោងឆ្អឹងមនុស្ស]]
[[km:គ្រោងឆ្អឹងមនុស្ស]]
[[pl:Układ kostny człowieka]]
[[pl:Układ kostny człowieka]]

Kujo 27. rehekuu 2011, kell 09:06

Inemise luuvärk

Inemise luuvärk om luiõ kogo, miä and inemise iholõ kujo ja kindmüse.

Luuvärk om mitmõmoodoliidsist luist kokko pant. Luiõ arv om 207. Täüskasunul inemisel tulõvaq viil 32 hammast mano.Luuq ommaq osast kõvastõ kokko kasunu, osast krõmps- ehk kõrrõluuga tõnõ tõsõga ühendet, nii et näid õnnõgi veidüq liigutadaq ehk painutadaq või. Tõsõq luuq jälq liiguvaq kergehe, nii kui väitse terä väitse pää sisen - nuuq luuq ommaq sõs sidemidega ja hintega jakkõ läbi ühendet. Egaüte sääntse luu ots om jakun sille krõmps- ehk kõrrõluuga katõt ja üte õlisarnatsõ vedelüsega, miä jaku-võidõs kutsutas, nilbõs tett. Tuuläbi liiguvaq luuq jakust kergembäst, nii kui ka vankriq, uuriq ehk massina rattaq sõs õnnõgi kergehe käüväq, kui nääq rasva ehk õliga võietu ommaq.

Luiõ muud om mitmõsugunõ. Mõnõq ommaq lajaq ja lapikoq, nii nimelt puusaluuq ja luuq pää külen; tõsõq ommaq lühkeseq ja paksoq, nii nimelt sälgroodso tüküq; jälq tõsõq ommaq toro-sarnatsõq ja sisest tühäq; torodõ sisen om säsü. Päält ommaq luuq üte nahaga katõtuq, miä luu-nahas nimitetäs. Tuust nahast käü pall'o suuni läbi ja noidõ suuni läbi saavaq luuq umma toitu.

Latsõpõlvõn ommaq luuq krõmpsluu sarnatsõq ja õigõ väikeisi latsi luuq ommaq pehmeq ja painuvaq. Tuuperäst piät ette kaetama, et väikeisi latsi kõvva kinniq ei mähitäq ei ka liig varra saistaq ja minnäq ehk kõndi ei lastaq, tuuperäst et tuu läbi painuvaq pehmeq luuq pia kõvõras ja saavaq kõgõs eloaos ärqnurjastetüs. Katõlkümnemäl eloaastagal arvata ommaq luuq tävves ja kõvas saanuq; vana iä sisen lääväq nimäq hapras ja võivaq kergehe katski murduda.

Pääluu om sälgroodso otsan. Rõnnaq, kõtt ja sälg nimitetäse kihäs, kihä külen ripuvaq käevarrõq ja jalavarrõq. Käevarrõq ommaq kihäga olajaku läbi olaluuga ja labaluuga ühendetüq. Sälgroodso alomatsõ jao külen istus kummalgi puul üts puusaluu. Mõlõmbaq puusaluuq, ristluiõ-roodsotüküq ja taga- ehk alaotsa luuq kokko sünnütäseq üte kausisarnatsõ kujo, miä pekis nimitetäs. Noid luid kutsutas tuuperäst ka pekiluiõs. Puusaluiõ külen ripusõq jalavarrõq. Käevarsi ja jalavarsi luuq ommaq tõnõ tõisi sarnatsõq.

Kirändüs

  • Hurda Jakob, "Inemisest", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun "Looja ees", Tarto, 2005.