Lahkominek lehe "Napoleoni sõaq" kujjõ vaihõl
ts r2.7.1) (robot manopandminõ: lv:Napoleona kari |
ts r2.7.1) (robot manopandminõ: sl:Napoleonske vojne |
||
| Rida 49: | Rida 49: | ||
[[simple:Napoleonic Wars]] |
[[simple:Napoleonic Wars]] |
||
[[sk:Napoleonské vojny]] |
[[sk:Napoleonské vojny]] |
||
[[sl:Napoleonske vojne]] |
|||
[[sr:Наполеонови ратови]] |
[[sr:Наполеонови ратови]] |
||
[[sh:Napoleonski ratovi]] |
[[sh:Napoleonski ratovi]] |
||
Kujo 8. põimukuu 2011, kell 19:48
.jpg)
Napoleoni sõaq olliq sõaq midä Napoleoni juhit Prantsusõ edimäne keisririik pidi aastagil 1803-1815. Nuuq sõaq tulliq pääle Suurõ Prantsusõ riigipüürdmise sünnütet sõto. Prantsusmaa vallut' kipõstõ suurõmba jao Õuruupast, a jäi ka vallutõt maiõst kipõstõ ilma pääle hallõt lüvväqsaamist Vinnemaal 1812. aastagal. Napoleoni kaotuisi tulõmusõl tull' Prantsusmaal jälq võimolõ Bourbonõ monarkia ja kattõ ärq S'aksa-Rooma riik. Samal aol naas' Hispaania impeerium nõrgõnõma, tuuperäst, et ku Prantsusmaa Hispaaniat okupiirse es sutaq tuu inämb ummi võimoalotsit maid inämb nii häste kontrolli ja Ladina-Ameerigan naati tegemä riigipüürdit. Teno Napoleoni sõtolõ sai Briti impeeriumist maailma kõgõ võimsamb riik inämb ku saas aastagas.
Napoleoni sõaq lõppiq ku Napoleon sai 18. piimäkuu pääväl 1815 Waterloo all lüvväq ja sõlmiti Tõnõ Pariisi Raholepüng.