Lahkominek lehe "Prantsusõ kiil" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mihhkel (arotus | kirotusõq)
tsResümee puudub
Mihhkel (arotus | kirotusõq)
tsResümee puudub
Rida 1: Rida 1:
{{Kiil
{{Kiil
| nimi = Prantsusõ kiil
| nimi = Prantsusõ kiil
| kon kõnõldas = [[Prantsusmaa]]n, [[Belgiä]]n, [[Sveits]]in, [[Kanada]]n, mitmõl puul [[Aafriga]]n
| kon kõnõldas = [[Prantsusmaa]]l, [[Belgiä]]n, [[Sveits|Sveidsin]], [[Luksõmburk|Luksõmburgin]], [[Kanada]]n, mitmõl puul [[Afriga|Afrikan]]
| kõnõlõjidõ arv = 110 mln ku imäkiilt
| kõnõlõjidõ arv = 110 mln ku imäkiilt
| kon om ammõtlinõ = 30 riigin
| kon om ammõtlinõ = 30 riigin
Rida 12: Rida 12:


'''Prantsusõ kiil''' (''français'' [fʁɑ̃sɛ]) om [[indoõuruupa keeleq|indoõuruupa kiili]] [[romaani keeleq|romaani]] rühmä kiil.
'''Prantsusõ kiil''' (''français'' [fʁɑ̃sɛ]) om [[indoõuruupa keeleq|indoõuruupa kiili]] [[romaani keeleq|romaani]] rühmä kiil.
Taa om maailman umbõs 110 mill'onal inemisõl imäkiil, ku tõist keelt mõist taad viil 190 mill'onat ni 200 mill'onat oppavaq taad ku võõrkiilt.
Taa om maailman umbõs 110 mill'onal inemisõl imäkiil, ku tõist kiilt mõist taad viil 190 mill'onat ni 200 mill'onat opvaq taad ku võõrkiilt.
Pääle [[Prantsusmaa]] om taa riigikeeles viil Haitin ja om üts riigikeelist Belgiän, Sveitsin, Luksõmburgin, Kanadan ja mitmõn Aafriga riigin. Prantsuse kiil om tüükiil ka mõnõn rahvusvaihlidsen organisatsioonin, näütüses [[ROK]]-in, [[WTO]]-n, [[FIFA]]-n, [[ÜRO]]-n, [[Aafriga Liit|Aafriga Liidon]], [[EBU]]-n ja muial.
Pääle [[Prantsusmaa]] om taa riigikeeles viil Haitin ja om üts riigikeelist Belgiän, Sveidsin, Luksõmburgin, Kanadan ja mitmõn Aafriga riigin. Prantsuse kiil om tüükiil ka mõnõn rahvusvaihlidsõn organisatsioonin, näütüses [[ROK]]-in, [[WTO]]-n, [[FIFA]]-n, [[ÜRO]]-n, [[Aafriga Liit|Aafriga Liidon]], [[EBU]]-n ja muial.


== Aolugu ==
== Aolugu ==
Prantsusõ kiil sai algusõ [[ladina kiil|ladina keele]] murdõst, midä 4. aastagasaal Gallias kõnõldi. 12. aastagasaas oll' inämb-vähämb panõhtunuq vanaprantsusõ keelekujo, minkäs on kirjä pant' ka prantsusõ eepus, "Rolandi laul". Umbõs 15. aastagasaal panõhtus parhillanõ prantsusõ kiil.
Prantsusõ kiil sai algusõ [[ladina kiil|ladina keele]] murdõst, midä 4. aastagasaal Gallian kõnõldi. 12. aastagasaas oll' inämb-vähämb vällä kujonuq vanaprantsusõ keelekujo, minkan on kirjä pant ka prantsusõ eepos, "Rolandi laul". Umbõs 15. aastagasaal kujosi vällä parhillanõ prantsusõ kiil.
17. ja 18. aastagasaal oll' prantsusõ kiil mitmin Õuruupa riigõn kõrgklassi kiil.
17. ja 18. aastagasaal oll' prantsusõ kiil mitmin Õuruupa riigen korgklassi kiil.


<!-- == Kaeq ka ==
<!-- == Kaeq ka ==

Kujo 29. mahlakuu 2011, kell 19:21

Prantsusõ kiil
Kõnõldas Prantsusmaal, Belgiän, Sveidsin, Luksõmburgin, Kanadan, mitmõl puul Afrikan
Kõnõlõjit 110 mln ku imäkiilt
Ammõtlinõ kiil 30 riigin
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund indoõuruupa
Keelerühmäq itali
(õdagu-)romaani
gallo-ibeeriä
gallo-romaani
Keelekoodiq
ISO 639-1 fr
ISO 639-2 fre/fra
ISO 639-3 fra

Prantsusõ kiil (français [fʁɑ̃sɛ]) om indoõuruupa kiili romaani rühmä kiil. Taa om maailman umbõs 110 mill'onal inemisõl imäkiil, ku tõist kiilt mõist taad viil 190 mill'onat ni 200 mill'onat opvaq taad ku võõrkiilt. Pääle Prantsusmaa om taa riigikeeles viil Haitin ja om üts riigikeelist Belgiän, Sveidsin, Luksõmburgin, Kanadan ja mitmõn Aafriga riigin. Prantsuse kiil om tüükiil ka mõnõn rahvusvaihlidsõn organisatsioonin, näütüses ROK-in, WTO-n, FIFA-n, ÜRO-n, Aafriga Liidon, EBU-n ja muial.

Aolugu

Prantsusõ kiil sai algusõ ladina keele murdõst, midä 4. aastagasaal Gallian kõnõldi. 12. aastagasaas oll' inämb-vähämb vällä kujonuq vanaprantsusõ keelekujo, minkan on kirjä pant ka prantsusõ eepos, "Rolandi laul". Umbõs 15. aastagasaal kujosi vällä parhillanõ prantsusõ kiil. 17. ja 18. aastagasaal oll' prantsusõ kiil mitmin Õuruupa riigen korgklassi kiil.