Lahkominek lehe "Prantsusõ kiil" kujjõ vaihõl
tsResümee puudub |
tsResümee puudub |
||
Rida 1: | Rida 1: | ||
{{Kiil |
{{Kiil |
||
| nimi = Prantsusõ kiil |
| nimi = Prantsusõ kiil |
||
| kon kõnõldas = [[Prantsusmaa]] |
| kon kõnõldas = [[Prantsusmaa]]l, [[Belgiä]]n, [[Sveits|Sveidsin]], [[Luksõmburk|Luksõmburgin]], [[Kanada]]n, mitmõl puul [[Afriga|Afrikan]] |
||
| kõnõlõjidõ arv = 110 mln ku imäkiilt |
| kõnõlõjidõ arv = 110 mln ku imäkiilt |
||
| kon om ammõtlinõ = 30 riigin |
| kon om ammõtlinõ = 30 riigin |
||
Rida 12: | Rida 12: | ||
'''Prantsusõ kiil''' (''français'' [fʁɑ̃sɛ]) om [[indoõuruupa keeleq|indoõuruupa kiili]] [[romaani keeleq|romaani]] rühmä kiil. |
'''Prantsusõ kiil''' (''français'' [fʁɑ̃sɛ]) om [[indoõuruupa keeleq|indoõuruupa kiili]] [[romaani keeleq|romaani]] rühmä kiil. |
||
Taa om maailman umbõs 110 mill'onal inemisõl imäkiil, ku tõist |
Taa om maailman umbõs 110 mill'onal inemisõl imäkiil, ku tõist kiilt mõist taad viil 190 mill'onat ni 200 mill'onat opvaq taad ku võõrkiilt. |
||
Pääle [[Prantsusmaa]] om taa riigikeeles viil Haitin ja om üts riigikeelist Belgiän, |
Pääle [[Prantsusmaa]] om taa riigikeeles viil Haitin ja om üts riigikeelist Belgiän, Sveidsin, Luksõmburgin, Kanadan ja mitmõn Aafriga riigin. Prantsuse kiil om tüükiil ka mõnõn rahvusvaihlidsõn organisatsioonin, näütüses [[ROK]]-in, [[WTO]]-n, [[FIFA]]-n, [[ÜRO]]-n, [[Aafriga Liit|Aafriga Liidon]], [[EBU]]-n ja muial. |
||
== Aolugu == |
== Aolugu == |
||
Prantsusõ kiil sai algusõ [[ladina kiil|ladina keele]] murdõst, midä 4. aastagasaal |
Prantsusõ kiil sai algusõ [[ladina kiil|ladina keele]] murdõst, midä 4. aastagasaal Gallian kõnõldi. 12. aastagasaas oll' inämb-vähämb vällä kujonuq vanaprantsusõ keelekujo, minkan on kirjä pant ka prantsusõ eepos, "Rolandi laul". Umbõs 15. aastagasaal kujosi vällä parhillanõ prantsusõ kiil. |
||
17. ja 18. aastagasaal oll' prantsusõ kiil mitmin Õuruupa |
17. ja 18. aastagasaal oll' prantsusõ kiil mitmin Õuruupa riigen korgklassi kiil. |
||
<!-- == Kaeq ka == |
<!-- == Kaeq ka == |
Kujo 29. mahlakuu 2011, kell 19:21
Prantsusõ kiil | |
Kõnõldas | Prantsusmaal, Belgiän, Sveidsin, Luksõmburgin, Kanadan, mitmõl puul Afrikan |
Kõnõlõjit | 110 mln ku imäkiilt |
Ammõtlinõ kiil | 30 riigin |
Keeletiidüsline rühmitüs | |
Kiilkund | indoõuruupa |
Keelerühmäq | itali (õdagu-)romaani gallo-ibeeriä gallo-romaani |
Keelekoodiq | |
ISO 639-1 | fr |
ISO 639-2 | fre/fra |
ISO 639-3 | fra |
Prantsusõ kiil (français [fʁɑ̃sɛ]) om indoõuruupa kiili romaani rühmä kiil. Taa om maailman umbõs 110 mill'onal inemisõl imäkiil, ku tõist kiilt mõist taad viil 190 mill'onat ni 200 mill'onat opvaq taad ku võõrkiilt. Pääle Prantsusmaa om taa riigikeeles viil Haitin ja om üts riigikeelist Belgiän, Sveidsin, Luksõmburgin, Kanadan ja mitmõn Aafriga riigin. Prantsuse kiil om tüükiil ka mõnõn rahvusvaihlidsõn organisatsioonin, näütüses ROK-in, WTO-n, FIFA-n, ÜRO-n, Aafriga Liidon, EBU-n ja muial.
Aolugu
Prantsusõ kiil sai algusõ ladina keele murdõst, midä 4. aastagasaal Gallian kõnõldi. 12. aastagasaas oll' inämb-vähämb vällä kujonuq vanaprantsusõ keelekujo, minkan on kirjä pant ka prantsusõ eepos, "Rolandi laul". Umbõs 15. aastagasaal kujosi vällä parhillanõ prantsusõ kiil. 17. ja 18. aastagasaal oll' prantsusõ kiil mitmin Õuruupa riigen korgklassi kiil.