Lahkominek lehe "Prantsusõ kiil" kujjõ vaihõl
tsResümee puudub |
tsResümee puudub |
||
Rida 12: | Rida 12: | ||
Prantsusõ kiil (''français'' [fʁɑ̃sɛ]) om [[indoõuruupa keeleq|indoõuruupa kiili]] [[romaani keeleq|romaani]] rühmä kiil. |
Prantsusõ kiil (''français'' [fʁɑ̃sɛ]) om [[indoõuruupa keeleq|indoõuruupa kiili]] [[romaani keeleq|romaani]] rühmä kiil. |
||
Taa om maailman umbõs 110 |
Taa om maailman umbõs 110 mil'lonal inemisõl imäkiil, ku tõist keelt mõist taad viil 190 mil'lonat ni 200 mil'lonat oppavaq taad ku võõrkiilt. |
||
Pääle [[Prantsusmaa]] om taa riigikeeles viil Haitin ja om üts riigikeelist Belgiän, Sveitsin, Luksõmburgin, Kanadan ja mitmõn Aafriga riigin. Prantsuse kiil om tüükiil ka mõnõn rahvusvaihlidsen organisatsioonin, näütüses [[ROK]]-in, [[WTO]]-n, [[FIFA]]-n, [[ÜRO]]-n, [[Aafriga Liit|Aafriga Liidon]], [[EBU]]-n ja muial. |
Pääle [[Prantsusmaa]] om taa riigikeeles viil Haitin ja om üts riigikeelist Belgiän, Sveitsin, Luksõmburgin, Kanadan ja mitmõn Aafriga riigin. Prantsuse kiil om tüükiil ka mõnõn rahvusvaihlidsen organisatsioonin, näütüses [[ROK]]-in, [[WTO]]-n, [[FIFA]]-n, [[ÜRO]]-n, [[Aafriga Liit|Aafriga Liidon]], [[EBU]]-n ja muial. |
||
Kujo 28. mahlakuu 2011, kell 20:55
Prantsusõ kiil | |
Kõnõldas | Prantsusmaan, Belgiän, Sveitsin, Kanadan, mitmõl puul Aafrigan |
Kõnõlõjit | 110 mln ku imäkiilt |
Ammõtlinõ kiil | 30 riigin |
Keeletiidüsline rühmitüs | |
Kiilkund | indoõuruupa |
Keelerühmäq | itali (õdagu-)romaani gallo-ibeeriä gallo-romaani |
Keelekoodiq | |
ISO 639-1 | fr |
ISO 639-2 | fre/fra |
ISO 639-3 | fra |
Prantsusõ kiil (français [fʁɑ̃sɛ]) om indoõuruupa kiili romaani rühmä kiil. Taa om maailman umbõs 110 mil'lonal inemisõl imäkiil, ku tõist keelt mõist taad viil 190 mil'lonat ni 200 mil'lonat oppavaq taad ku võõrkiilt. Pääle Prantsusmaa om taa riigikeeles viil Haitin ja om üts riigikeelist Belgiän, Sveitsin, Luksõmburgin, Kanadan ja mitmõn Aafriga riigin. Prantsuse kiil om tüükiil ka mõnõn rahvusvaihlidsen organisatsioonin, näütüses ROK-in, WTO-n, FIFA-n, ÜRO-n, Aafriga Liidon, EBU-n ja muial.
Aolugu
Prantsusõ kiil sai algusõ ladina keele murdõst, midä 4. aastagasaal Gallias kõnõldi. 12. aastagasaas oll' inämb-vähämb panõhtunuq vanaprantsusõ keelekujo, minkäs on kirjä pant' ka prantsusõ eepus, "Rolandi laul". Umbõs 15. aastagasaal panõhtus parhillanõ prantsusõ kiil. 17. ja 18. aastagasaal oll' prantsusõ kiil mitmin Õuruupa riigõn kõrgklassi kiil.