Lahkominek lehe "Saapidõga kass" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Rida 15: Rida 15:
''"Le Maistre Chat, ou le Chat Botté"'' kirästädi [[Pariis]]in 1697. aastaga [[kaarnakuu]]n üten kogumikun (''"Histoires ou contes du temps passé"''), kon oll' viil näütüses luuq "Mõtsan uinuv ilodus" (''"La Belle au bois dormant"''), "Verevämütsükene" (''"Le petit chaperon rouge"''), "Sinihabõnik" (''"La Barbe bleue"'') ja "Tuhatriinu" (''"Cendrillon, ou la petite pantoufle de verre"''). Raamat sai tolmahusõgaq väega kuulsas ja taad pantiq ümbre ka võõrihe kiilihe.
''"Le Maistre Chat, ou le Chat Botté"'' kirästädi [[Pariis]]in 1697. aastaga [[kaarnakuu]]n üten kogumikun (''"Histoires ou contes du temps passé"''), kon oll' viil näütüses luuq "Mõtsan uinuv ilodus" (''"La Belle au bois dormant"''), "Verevämütsükene" (''"Le petit chaperon rouge"''), "Sinihabõnik" (''"La Barbe bleue"'') ja "Tuhatriinu" (''"Cendrillon, ou la petite pantoufle de verre"''). Raamat sai tolmahusõgaq väega kuulsas ja taad pantiq ümbre ka võõrihe kiilihe.


[[Katõgooria:Prantsusõ kirändüs]]


[[bg:Котаракът в чизми]]
[[bg:Котаракът в чизми]]

Kujo 5. mahlakuu 2011, kell 14:02

"Saapidõga tiide" om üts prantsusõ jutus (prantsusõ keelen "Le Maître chat ou le Chat botté"), minka pand' 17. aastasaa lõpul kirjä Perrault' Charles.

Sisu

Perrault raamadu "Le Maître Chat" käsilde kirotaq ja ilostaq käsikiri aastagast 1695

Ütel möldrel oll' kolm poiga. Möldre koolõ ärq ja jätt' uma vara poelõ: vanõmb sai veski, keskmäne iisliq ja noorõmb õnnõ kassi. Noorõmb poig oll' tuuperrä väega kurb, a sõs selgü, et tuu kass' oll'-õi määnegiq harilik kass' — ta küsü umalõ paari saapit ja ku ne kätte sai, lätt ja püüd' mõtsan üte jänesse kotti. Sõs vei ta seo jänesse kuningalõ ja ütel', et seo om kingitüs tä esändält, markii de Karabaalt. Mõnõ järgmädse kuu joosul vei kass' kuningalõ viil uma jahisaaki kingitüses.

Üts'kõrd sai kass' teedäq, et kuning üten uma tütregaq sõit' uma tõllan müüdä jõõ viirt. Ta ütel' uma esändäle, et tuu hindä pall'as võtas ja jõkkõ tsuklõma lähes. Sõs peit' kass' ta rõivaq ärq ja ku kuninga tõld lähküle joud', nakas' kõvva appi hõikama. Ku kuning tõlla kinniq piät ja küsse, miä hädä om, ütel' kass', et tää esänd, markii de Karabaa tsukõl' jõõs, ku tää rõivaq ärq varastõdi. Kuning lask' nuurmehele uhkõq rõivaq andaq, kuts' tää uma tõlda ja pand' uma tütre kõrvalõ istma. Tütär muidokiq õkva armu möldrepoiga ärq.

Kass' vilbas' sõs tükk maad tõlla iin ja käsk' tii veeren haina tennüq talorahval kuninga küsümise pääle üteldäq, et ne maaq ommaq markii de Karabaa umaq, või muido tsäbähäs kass' nä ärq. A sõs joud' kass' üte lossi mano, kon elli üts suur kolask' võhl, kiä mõist hinnäst üts'kõik miä eläjäs muutaq. Kass' moogat', et tä usu-ui tedä, ja võhl sõs näütäs ette: kõgõpäält tekk' hindä lõvis (miä kassi väega hirmut') ja sõs viil mõnõs suurõs eläjäs. Kass' ütel', et mõnõs väikeses eläjäkeses tä külh muutudaq saa-ai, ja võhl sõs muut' hindä hiires. Kõrrapäält oll' kass' tää man ja vääräs' hiire ärq. Ku kuning sinnäq joud', küsü tä, kinkä loss tuu om, ja kass' muidokiq vastas', et markii umaq. Kuning imehteli väega markiid ja timä lossi ja and' uma tütre tälle naisõs. Kass' aq elli edespiten ku suur' esänd ja ai hiiri takan õnnõ uma lusti peräst.

Luu lõpun om viil kats moraali kah: üts ütle, et om tähtsä, et sa olõs ettevõtja ja löudlik, a tõõnõ ülendä rõividõ, vällänägemise ja nuurusõ tähtsüst kuningatütre süäme võitmisõl.

Kirästämine

"Le Maistre Chat, ou le Chat Botté" kirästädi Pariisin 1697. aastaga kaarnakuun üten kogumikun ("Histoires ou contes du temps passé"), kon oll' viil näütüses luuq "Mõtsan uinuv ilodus" ("La Belle au bois dormant"), "Verevämütsükene" ("Le petit chaperon rouge"), "Sinihabõnik" ("La Barbe bleue") ja "Tuhatriinu" ("Cendrillon, ou la petite pantoufle de verre"). Raamat sai tolmahusõgaq väega kuulsas ja taad pantiq ümbre ka võõrihe kiilihe.