Lahkominek lehe "Saapidõga kass" kujjõ vaihõl

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 102 baiti ,  9 aasta eest
ts
olõ-õi muutmiisi kokkovõtõt
ts (tõõsõq keeleq kah manoq)
ts
Saapidõga tiide om üts prantsusõ jutus (prantsusõ keelen “Le"Le Maître chat ou le Chat botté”botté"), minkä pand’pand' 17. aastasaa lõpul kirjä Charles Perrault.
 
== Sisu ==
[[File:Puss-in-Boots-1695.jpg|thumb|upright|Perrault' raamadu "Le Maître Chat" käsilde kirotaq ja ilostaq käsikiri aastagast 1695]]
 
Ütel möldrel oll’oll' kolm poiga. Möldre koolõ ärq ja jätt’jätt' uma vara poelõ: vanõmb sai veski, keskmäne iisliq ja noorõmb õnnõ kassi. Noorõmb poig oll’oll' tuuperrä väega kurb, a sõs selgü, et tuu kass’kass' oll’oll'-õi määnegiq harilik kass’kass' — ta küsü umalõ paari saapit ja ku ne kätte sai, lätt ja püüd’püüd' mõtsan üte jänesse kotti. Sõs vei ta seo jänesse kuningalõ ja ütel’ütel', et seo om kingitüs tä esändält, markii de Karabaalt. Mõnõ järgmädse kuu joosul vei kass’kass' kuningalõ viil uma jahisaaki kingitüses.
 
Üts’kõrdÜts'kõrd sai kass’kass' teedäq, et kuning üten uma tütregaq sõit’sõit' uma tõllan müüdä jõõ viirt. Ta ütel’ütel' uma esändäle, et tuu hindä pall’aspall'as võtas ja jõkkõ tsuklõma lähes. Sõs peit’peit' kass’kass' ta rõivaq ärq ja ku kuninga tõld lähküle joud’joud', nakas’nakas' kõvva appi hõikama. Ku kuning tõlla kinniq piät ja küsse, miä hädä om, ütel’ütel' kass’kass', et tää esänd, markii de Karabaa tsukõl’tsukõl' jõõs, ku tää rõivaq ärq varastõdi. Kuning lask’lask' nuurmehele uhkõq rõivaq andaq, kuts’kuts' tää uma tõlda ja pand’pand' uma tütre kõrvalõ istma. Tütär muidokiq õkva armu möldrepoiga ärq.
 
Kass’Kass' vilbas’vilbas' sõs tükk maad tõlla iin ja käsk’käsk' tii veeren haina tennüq talorahval kuninga küsümise pääle üteldäq, et ne maaq ommaq markii de Karabaa umaq, või muido tsäbähäs kass’kass' nä ärq. A sõs joud’joud' kass’kass' üte lossi mano, kon elli üts suur kolask’kolask' võhl, kiä mõist hinnäst üts’kõiküts'kõik miä eläjäs muutaq. Kass’Kass' moogat’moogat', et tä usu-us tedä, ja võhl sõs näütäs ette: kõgõpäält tekk’tekk' hindä lõvis (miä kassi väega hirmut’hirmut') ja sõs viil mõnõs suurõs eläjäs. Kass’Kass' ütel’ütel', et mõnõs väikeses eläjäkeses tä külh muutudaq saa-i, ja võhl sõs muut’muut' hindä hiires. Kõrrapäält oll’oll' kass’kass' tää man ja vääräs’vääräs' hiire ärq. Ku kuning sinnäq joud’joud', küsü tä, kinkä loss tuu om, ja kass’kass' muidokiq vastas’vastas', et markii umaq. Kuning imehteli väega markiid ja timä lossi ja and’and' uma tütre tälle naisõs. Kass’Kass' aq elli edespiten ku suur’suur' esänd ja ai hiiri takan õnnõ uma lusti peräst.
 
Luu lõpun om viil kats moraali kah: üts ütle, et om tähtsä, et sa olõs ettevõtja ja löudlik, a tõõnõ ülendä rõividõ, vällänägemise ja nuurusõ tähtsüst kuningatütre süäme võitmisõl.
40

muudatust

Juhtmisvaliguq