Mine sisu juurde

Lahkominek lehe "Kass" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Evlper (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Rida 2: Rida 2:
[[File:Oczy kota domowego -Aw58-.JPG|thumb|200px]]
[[File:Oczy kota domowego -Aw58-.JPG|thumb|200px]]


'''Kass''' (''Felis catus'') om [[kodoelläi]]. Tä või ollaq väega [[karv]]anõ, a tä või ollaq ka ilma karvulda.
'''Kassikaka''' (''Felis catus'') om [[kodoelläi]]. Tä või ollaq väega [[karv]]anõ, a tä või ollaq ka ilma karvulda.


Kassi [[tiinüs]] kest keskmädselt 62 [[päiv (aomõõt)|päivä]].
Kassi [[tiinüs]] kest keskmädselt 62 [[päiv (aomõõt)|päivä]].

Kujo 17. lehekuu 2024, kell 07:50

Kassikaka (Felis catus) om kodoelläi. Tä või ollaq väega karvanõ, a tä või ollaq ka ilma karvulda.

Kassi tiinüs kest keskmädselt 62 päivä.

Võromaal võidas kassi kotsilõ üteldäq viil tiide, tiids'u, tsiids'o vai tsiidsi.

Kassõ nimeq

Vanast panti Võromaal kassõlõ sääntsit nimmi: Ants, Ints, Miisu, Kati, Kiti. Vahtsõmbist kassi- ja pininimist või lukõq Võro-Seto tähtraamatust 2008. aastaga pääle.

Kassiq ilokirändüsen

Üts kuulsampi kassist kirotõt jutuisi om prantsusõ kiränigu Perrault' Charlesi kirotõt jutus "Saapidõga tiide".

Mõistatuisi kassi kotsilõ

  • Nupp iih, nuul takah, hiirekeldri keskpaigah? (Kass. Põlva kihlkund, 1966.)
  • Nutt iin, nui takah, hiirekeller keskeh? (Kass. Rõugõ kihlkund, 1889.)
  • Nudi iin, saivas takan, hiirekeller keskpaigan? (Kass. Urvastõ kihlkund, 1890.)
  • Tomp iin, toru takan, hiirekarp keskel? (Kass. Kanepi kihlkund, 1896.)
  • Kerä iih, ora takah, hiirekeldre keskpaigah? (Kass. Räpinä kihlkund, 1875.)
  • Üteh otsah ora, tõõsõh kerä, keskpaigah hiirekeldri? (Kass. Setomaa, 1929.)[1]

Lätteq

  1. Krikmanni Arvo, "Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ". Eesti Kirändüsmuusõum, Tarto 2000, lk. 101.