Mine sisu juurde

Suumlasõq

Läteq: Wikipedia
Suumlasõq rahvarõivin

Suumlasõq (hindä nimi suomalaiset) om õdagumeresoomõ rahvas, Soomõ kõgõ suurõmb põlinõ rahvas. Ilman eläs 6,5-7 mill'onit suumlast, noist Soomõn 4,86 mill'onit. Umbõs viis mill'onit inemist mõistvaq ilman soomõ kiilt kõnõldaq.

Suurõmb jago soomõ inemiisist ommaq lutõrlasõq, veidüq om ka õigõuskliidsi. Soomõ rahvas säädü I aastatuhandõ lõpun ja II aastatuhandõ algusõhn pKr kokko neläst õdagumeresoomõ suguharost - perissuumlaisist, hämeläisist, savolaisist ja kar'alaisist.

Soomõ ja Kar'ala ütine rahvaeepos om Lönnroti Eliasõ luud "Kalõvala". Eepos põh'andus soomõ, kar'ala ja ingerisoomõ runolaulõ ja mütoloogia pääle. 28. radokuu pääväl peetäs Soomõn Kalõvala päivä.

Soomõ kiilt ja kultuuri tutvustas Eestin Soomõ Instituut.

Soomõ rahvusligus tunnussõs peetäs sikkust, visahust, häätahtlikkust ja tahtmisväke.