Steingrüberi Wilhelm Friedrich
Steingrüberi Wilhelm Friedrich (Wilhelm Friedrich Steingrüber, 1761–1834) oll' Rannu kogohusõ opõtaja ja kirämiis'.
Steingrüber sündü Thüringin ja käve Jena ni Leipzigi ülikoolin (1779–1782). Ta tull' 1786. aastagal Eestimaa kubermangu ni tüüt' kygõpäält kodooppajan. Ildampa sai timäst keriguopõtaja (aastil 1804–1808 Torin ja päält tuud kooniq surmani Rannun).
Steingrüber tekk' kaastüüd aokirä „Beiträge“ man ja täl oll' kirävaihtus Rosenplänteriga. Steingrüber arot' talliina ja tarto keele vaihõkõrda 1827. aastagal Tarton vällä annõtun raamatun „Bemerkungen, die ehstnische Sprache in beiden Hauptdialekten betreffend“. Tuu om edimäne õkva eesti kiräkeele aoluulõ pühändet teos.
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Laanekask, Heli 1988. Wilhelm Friedrich Steingrüber tartu keele eluõiguse kaitsjana. Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 585–593.