Siniharak
Siniharak vai sinine varõs vai siniraag (Coracias garrulus) om sinine ja keskmädse suurusõga tsirk. Kuiki nimi and nii mõtõldaq, ei olõq siniharak haraga sugulanõ.
Siniharak om haki suuruq, kihä om 30–32 cm, siivaq lakja aiaq om 52–58 cm. Täüskasunuq tsirk kaald 120–126 g.
Pää ni kõtt ommaq sinitside pudsajidõgaq, sälg om rossinõ, siivaotsaq mustaq. Imäne ja esäne näütäseq inämb-vähämb üttemuudu vällä.
Elo
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Siniharak eläs inämbjaolt paariviisi ja ummaette. Pesäkotussõs võtt siniharak puuoosõq ja tühäq puukannuq, jõõ perve sisse tege tä esiq oosõ. Süüki ots tä maa päält. Tälle kõlbasõq mardigaq, sisaliguq, kunnaq ja esikiq tõõsõq väikuq tsirguq.
Miiq manoq joud siniharak ilda. Munnõ luuma nakkas jaanikuu alostusõn. Munaq ommaq täl läükväq valgõq ja naid om nii 4–6 tükkü. Poigõ haud tä vällä kolm nädälit. Pujaq lääväq pesäst minemä vast kuuvannudsõlt. Põimukuun nakkas joq sügüsene rändämine.
Levik
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Siniharak eläs Õuruupan, Õdagu-Afrikan ja Õdagu-Aasian. Talvildõ om Lõunõ-Afrikan.
Siniharak oll' Võromaal vanastõ väega tähtsä tsirk. Parhillaq om tedä harvas jäänüq.
Seon artiklin om tarvitõt teosõ "Võromaa kodolugu" matõrjaalõ.