Salakirätiidüs
Krüptoloogia (kreeka sõnost κρυπτός 'salahanõ, käkit' ja λόγος 'seletüs') vai salakirätiidüs om tiidüs, miä uur, kui saa kindmähe kõnõldaq, ku vainlanõ kullõskõlõs vai sekäs vaihõlõ[1]. Vanast tähend' seo sõnoma sisu käkmist ja salasõnomidõ saatmist. Tähtsäq pruukmisõq olliq riigipäie läbikäümine, sõaplaanõ jagaminõ jne. Seo ilma aigu võtt salakirätiidüs hinda alaq pääle sõnoma sisu käkmise kaq kindmäst ütistrehkendüst[2], digialakirotust[3], e-valimiisi[4] ja pall'o muud.
Salakirätiidüs om köüdet matõmaatiga harrõgaq arvoteooria, algõbra, johtumisoppus, teedüseteooria ja diskreetne matõmaatiga.
Näütüs aoluust
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Caesari salakiri om üts lihtsämbit salakirjo. Salakirä võti om terveharv k. Sõna käkmises om vaia timän egä tähe asõmõlõ pandaq täht, miä om täst k kotust iinpuul. Näütüses, ku tähistü om niguq joonissõ päält nätäq ja terveharv k om 5, sõs sõnnom “AIGU OM!” muutus sõnomis “FNLÖ ŠS!“. Caesari salakirjä peetä-iq kindmäs, selle et esiqsugumaidsi võtmit om 30 ringin ja kõgõ võtmidõ läbi pruuvminõ võta-aiq pall´o aigo.
| Harilik täht | A | B | C | D | E | F | G | H | I | J | K | L | M | N | O | P | Q | R | S | Š | T | U | V | W | Õ | Ä | Ö | Ü | X | Y | Z | Ž |
| Salakirä
täht |
F | G | H | I | J | K | L | M | N | O | P | Q | R | S | Š | T | U | V | W | Õ | Ä | Ö | Ü | X | Y | Z | Ž | A | B | C | D | E |
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ Stinson, Douglas Robert, and Maura Paterson. Cryptography: Theory and Practice. CRC Press, 2018.
- ↑ Yao, Andrew C. "Protocols for secure computations." In 23rd annual symposium on foundations of computer science (sfcs 1982), lk 160–164. IEEE, 1982.
- ↑ Rivest, Ronald L., Adi Shamir, and Leonard Adleman. "A method for obtaining digital signatures and public-key cryptosystems." Communications of the ACM 21, no. 2 (1978): 120–126.
- ↑ Tsahkna, Anna-Greta. "E-voting: lessons from Estonia." European View 12, no. 1 (2013): 59–66.