Rahvidõvaihõlinõ (laul)

Läteq: Wikipedia

Rahvidõvaihõlinõ vai Riikevaihõlinõ vai Internatsionaal om kõgõ kuulsamb kommunismi-anarkismi laul. Alguperälidseq prantsusõkeelidseq sõnaq kirot' Pottieri Eugène (1816-1887) aastagal 1871 ja viie Geyteri Pierre (1848-1932) aastagal 1888. Laul panti ümbre pall'odõhe kiilihe. Vinne keelen oll' taa Nõvvokogo Liido hümni iist aastagani 1944, ku taa asõmalõ tetti umaette Nõvvokogo Liido hümn.

Soomõ keelen[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

KANSAINVÄLINEN
1. Työn orjat, sorron yöstä nouskaa,
maan ääriin kuuluu kutsumus.
Nyt ryskyin murtuu pakkovalta,
tää on viime ponnistus.
Pohja vanhan järjestelmän horjuu.
Orjajoukko taistohon!
Alas lyökää koko vanha maailma,
ja valta teidän silloin on!
Tää on viimeinen taisto,
rintamaamme yhtykää!
niin huomispäivänä kansat
on veljet keskenään!
2. Ei muuta johtajaa, ei luojaa
kuin kansa kaikkivaltias.
Se yhteisonnen säätää, suojaa,
se on turva tarmokas.
Eestä leivän, hengen, kunniamme
yössä sorron, turmion,
kukin painakaamme palkeitamme,
kun käymme työhön, taistohon.
3. Lait pettää, hallitukset sortaa,
verot köyhälistön verta juo,
ja köyhän ihmisoikeuskin
ompi tyhjä lause tuo.
Pois jo kansat holhouksen alta.
Veljeyden sääntö on:
kellä velvoitusta, sillä valtaa
ja oikeutta olkohon.
4. On kurjan kurjat kunniassaan
raharuhtinaat nuo röyhkeät.
Ei koskaan tee ne itse työtä,
vaan ne työtä ryöstävät.
Varat kansan hankkimat on menneet
kaikki konnain kukkaroon.
Pois kansa velkansa jo vaatii,
nyt ryöstösaalis tuotakoon.
5. Meit valhein ruokkii tyrannit
mut rauha meille koittakoon.
Nyt lakko tehdään armeijoissa,
aseet pois pantakoon.
Ja jos aikovat nuo kannibaalit
sankareita meistä taas,
niin tietäkööt he, että luodit
silloin kenraalimme saa.
6. Työmiehet, kyntäjät ja kaikki
työkansa joukko nälkäinen!
Maa meidän on ja olla täytyy,
vaan ei laiskain lurjusten.
Nälkä meill’ on aina vieraanamme,
vaan kun korpit haaskoiltaan
me kerran kaikki karkoitamme,
niin päivä pääsee paistamaan.
Sanat: Eugène Pottier (1871)
Musiiki: Pierre de Geyter (1888)
Käännös: Yrjö Sirola ja Sulo Wuolijoki (1905)

Eesti keelen[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

INTERNATSIONALE
1. Nüüd üles, keda needus rõhub,
Nälg, orjus ikkes hoiawad,
Keeb mässul rind ja wõitlus lõhub
Me orjakütked, ahelad!
Me wägiwalla häwitame,
Uus, parem ilm on meie püüd,
Uus ilm, kus wõidul ülendame
Neid, keda orjus rõhub nüüd.
Refrään:
Wiimse wõitluse Maale
Lahing otsustaw toob,
Internatsionale
Meil uueks ilma loob.
2. Ei wabadust saa taewawäega,
Ei anna tsaar, ei hiiglane,
Waid oma wõimsa, julge käega
Me wägiwalla wõidame.
Et ülekohut heita hauda
Ja õigust wõita endile,
Sest tõmba lõõtsa, tao rauda,
Nii kaua kui raud tuline.
3. Ja petab seadus, walitsused;
Üür waesed werest tühjaks joob;
Ja kehwistu inimõigused –
On ainult tühi lause too.
Me saame läbi hoolduseta,
Ei wabadus wõrdsuseta;
Kui “Õigust pole kohuseta”,
Siis kohustust õigusteta!
4. On tõstetud apoteoosi
Need šahti, raudtee kuningad.
Ei töölist parem elu soosi,
Waid neid kes ta tööd kurnawad.
Kuld bande šeifidesse jõuab
Ja tootja päralt puudus on.
Nüüd rahwas oma wõlga nõuab,
Mis padakonna kukrus on.
5. Türannid tüssawad meid needes,
Ent rahu meile koidab ju!
Nüüd seisaku tehkem armeedes,
Ja relwad maha pandagu!
Kui mõtlewad need kannibaalid,
Et teewad sangareid meist taas,
Siis teadku nad, et meie kuulid
Sel juhul oma kindral saab.
6. Ei õigust ilma walitseda
Wõi olla söödikute sool,
Waid meil, töörahwal, sest et teda
Peab ülewal me töö ja hool.
Kui lõhub tasumise äike
Kõik ahned koerad laiali,
Ei sellepärast kustu Päike,
Waid paistab nii kui ennegi.
Ümbrepandja: Hans Pöögelmann & Tõnu Trubetsky

Kar'ala keelen[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

INTERNACIONALAH
1. Novškua ruadajat i kevhät,
Ken viluo, nälgiä nähnün on.
Miän jogo veritilka kiehuv
I borc’uh varoin valmis on.
Vanha ilma trudiec’ijoin kiällä
Pidäv ünnäh juvrdua pois,
Štobi ruadajin i kevhin viällä
Miän uvz’i ilma luadie vois.
Tämä šuvriin kaikkie tora
Nüt jo jälgimäne liev!
Internacionalah
Hiän trudiec’ijat viev.
2. Ni ken ei avta meilä piäššä,
Ni c’uari, jumala, ni ken.
Vain vägi ruadajin i kevhin
Voicc’ov üksin luadie z’en.
Štobi šordua burz’uit icc’ien piäldä
I omat elot kiskuo šais,
Pidäv ahjoloissa pidiä tulda,
Štobi ravda jähtümäh ei jäis.

Saami keelen[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

INTERNATIONALA
Dál čuožžilehket šlávamánát
geat nelgiid čađa birgiidet.
Já ráhkkanehket ođđa dorrui,
vánhurskkis eallimii.
Buot bákčasiid mii hávdái doalvut,
já friddjavuođas badjánit.
Mii ovttasráđiid áigut cegget
daň ođđa servvodagamet.
Ref.
De čoahkkanit mii ávuin
vuottuidjoksat áigut mii
ja Internationala
lieđđugoahtá fas

Välislingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]